S_ttagi
ei ole muutunud, deja vu, ise tehtud hästi tehtud vol.3 jne …
Kui ma
laupäeval peale 1000 Pääsküla rabaraja juurde jõudsin tuli tõdeda et s_ttagi ei
ole vahepeal muutunud, lumi oli maas ja rajaääres askeldasid samad hullud, kes
varasematelgi kordadel. V.a see, et Pääsküla Raba 3. maraton vahepeal
rahvusvaheliseks on saanud, nimelt stardinimekirjast leidis ka ühe soomlase
(kes küll kahjuks oli jalavalu tõttu sunnitud jooksu katkestama).
Praegu
vaatan, et olen eelnevalt treeningplaani kirjutanud „Pääsküla mudakas“ (milline
Nosterdamus) „sörgin läbi“ aeg 4.14.59. Stardikanga all seistes tundub, et
see plaan ilmselt ununes … mäletan ennast mõtlemas, et järsku on kolm nädalat
pärast Endurance24 ultrat peale tulnud mingi müstiline superkompensatsioon ja
lippan kergejalgselt ja nägu naerul maratoni alla nelja tunni ära. Kõik nii ka
algas, ringe läbisin kenasti alla 24minuti, naeratusele sarnane ilmegi võis
näol olla, kuid see oli vast sellest, et olin sunnitud silmi kissitama, et näha
kus ja kuhu liigun kuna aeg-ajalt peal käiv lumetuisk muutis prillid pea
läbipaistmatuks ning pidasin paremaks nad taskusse ära panna … Igatahes, oh seda soppa ja muda ja lund ja tuisku, 7. ringi lõpuks tekkis deja vu tunne möödunud aastase SEB maratoniga, kui kolm nädalat pärast OxroadUltrat arvasin, et võiks maratoni joosta kuid tegelikult lõpuks ei jooksnud vaid lonkisin … ei aidanud pikemad peatused puhvetis ega mantrad, üle finišijoone sain ajaga 4.18.43,8 ehk siis esimene pool 1.59.01 mis jätab teise pooliku ajaks 2.19.43 ... aga siit edasi asja arendades ning vaadates jällegi tagasi 2013aastasse, jooksin ma 7 nädalat pärast OxroadUltrat ja 4 nädalat pärast ebaõnnestunud SEB-i, Tartu Linnamaratonil oma senise maratoni isikliku 3.32.50. Seega järsku kestab Endurance-ist ja Pääskülast alguse saav tõusulaine kuni Vändrani … elame näeme.
Nüüd aga pakkima ning homme hommikul, varavalges lennuki peale ja soojale maale … kuhu võibolla näete seda marathon100.com virtuaaljooksul, kui kaugel maal wifi-ga joppab.
