Ainult täitsa hulludele e. Mispo
Talvemaraton Vändras ja Vana-Aasta jooks
Ootamatult veidral põhjusel olin
sunnitud peale Vändra maratoni tegelema tõsise sisekaemusega mistõttu jäid
mõlgutamata mõtted nii Mispo kui ka Vana-aasta maratoni teemadel, kuid mitte jooksmata
…
Aga et siis Vändrast – kuna käes
oli juba detsembri- ja seega talvekuu siis seetõttu võis jooksmist juba
rahulikumalt võtta ja nautida seda mis kaunis talvine ilm hingele pakub. Sestap
siis lootsingi, et ehk on maratonirada mahamõõdetud kuskile Vändra metsa ja alevi
vahele Pärnumaal – kuid ½ rada oli hoopis maanteeservas ja teine ½ natuke
väiksema tee servas. Aga ega sest midagi, kilomeetrid on kilomeetrid ja need
tuleb täis joosta olgu siis maanteel või metsavahel. Kuna Pääskülas olin saanud
õppetunni, et egas see jooksuvorm niiväga hea enam ei ole siis seadsingi ennast
tasa ja targu tahaplaanile, jälgides silmanurgast Maarikat, kes Pääskülas oma
jõudu targasti oli seadnud. Kui talle lõpuks järele jõudsin kulgesime vaikses
ja alalhoidlikus rütmis pea viimaste ringideni. Võitlust tuli pidada aga
aeg-ajalt sadava lumega, mis raja lõpuks täitsa korraliku lumekihiga kattis
ning mis ka jooksutempole mõjuma hakkas. Kuid sellest hoolimata kulges jooks
tasases ja pea ühtlases tempos kuni oma loogilise lõpuni, aeg 4.09,04 oli pisut
kehvem, kui Pääskülas kuid tuju sellest hoolimata poole parem …
Stamina Vana-aasta jooks kulges
sedapuhku sügiseselt ja seda ka õigustatult, sellest hoolimata et detsembri
juba talvekuuks ristinud olen, saabus astronoomiline talv alles tükk aega peale
maratoni lõppu, kell 1911. Kulges maraton alustuseks aga veelgi rahulikumas
tempos kui Vändras kuna kohe alguses panin paika, et sellest tuleb rahulik ja
mõnus aeroobne treening e. sättisingi ennast jooksjaterivi lõppu ning tiksusin
esimesed ringid umbes 50min e. 6.02-6.05 min/km - mõnus oli. Kes teab mis
sügisene kärbes või putuk mind kolmanda ringi keskel hammustas, kas see et
ühtki tuttavat nägu näha ei olnud, kellega koos joostud või lihtsalt tahtsin
rutem koju saada, kuid otsustasin vaadata mis juhtub, kui tempot juurde panen …
juhtu see, et vaatamata sellele, et umbes poole maa peal olin ajaga 2.11
lõpetasin maratoni alla 4tunnise ajaga, täpsemalt 3.58,18. Ei teagi miks nii
läks ilm oli põhjamaisele jooksjale ilmselt ideaalne ei olnud palav ei olnud
külm, vihma ka ei sadanud, super.
Aga egas nüüd see maratoni jooksmine nii hull tegemine
ka ole, eneselegi märkamatult olen sel aastal jooksnud juba 8 maratoni, pean
tunnistama et esialgu niipalju plaanis ei olnud, seda enam, et üks e. Viimase
Öö Unistus veel tulemas. Senine „rekord“
jäi 2011aastasse, kui jooksin 6 maratoni.