12 February 2015

97) Ühekskümmned seitse


Rakvere+Vinni+Rakvere+Vinni+Rakvere+tuisk+torm+jää+lumi=Rakvere-Vinni Talvejooksusarja maraton

See, et talve alguses otsustasin autole juba poolkulunud lammelide asemel uued naelikud alla vahetada tasus ennast lõpuks ära. Ainult Tallinnas ja selle lähiümbruses ringiliikujatele võib jääda petlik mulje, et päristalve seeaasta ei olegi, tegelikult ikka on küll, või kui ei parajasti ei ole, siis tuleb ühe ööga kohale. Igastahes, kui Aaspere ja Haljala vahel esimesest lumevaalust hooga läbi sõites tundsin tagumikuga kuidas auto tuule, lume ja jää koosmõjul sugugi mitte enam otse teepeale jääda ei taha käis tuline jutt südame alt läbi … kuid seda korda läks tänu naelkummidele õnneks.

Aga et miks on tarvis sellisel hommikul, kui isegi kuri peremees koera õue ei aja, vaja kuskile veel sõita, siis vabanduseks saab öelda ainult seda, et Tallinnas oli ju ainult kõva tuul ja muud hullu ei miskit, aga Rakveres toimus maraton.
Rakvere staadioni spordihalli kohale jõudes olid mõned kaugemalt tulnud maratonihullud juba kohal ning ajapikku tilkus mõned veel juurde kokku sai neid 24 kõik enam-vähem tuttavad näod.
Pärast staadionil tiirutamist Vinni poole joostes tekitas tuska ainult pikemat sorti tänavalõik, mis lumepudruga kaetud ja millel kuskilt pidamist leida ei õnnestunud. Palermo metsa järgsel kergliiklusteel, oleks piisanud vist vaid jakihõlmad laiali tõmmata ning tuul oleks suurema vaevata sind Vinni välja kandnud, kuid kuna tegemist ikkagi jooksuvõistluse, mitte jääpurjetamisega siis tuli ikkagi joosta. Vinnist tagasi Rakvere poole joostes ei aidanud ei õla ette ega pea alla surumine vinge vastutuul tegi oma tööd korralikult, lisaks tegi tuska veel teadmine, et ühe korra tuleb seda vatti ja vaeva veel näha. Marika tormas ees minema nagu tavaliselt, reisiseltsiliseks sain endale Vilve, kellega spordijuttu puhudes kuni pea viimase TP-ni koos jooksin, kuid kuna otsustasin viimased jõuraasud maksku mis maksab vastutuulega võitlemisele kulutada jäi ta minust lõpuks tormi ja tuisuga üksi võitlema, kuid niipaljukese kasu must ikkagi oli, et ta lõpuks naiste III koha saavutas. Lootsin küll näha tihedat rebimist Marika, kelle Rakvere staadionil kinni olime püüdnud, ja Vilve vahel, kuid keelitamisest hoolimata otsustas ta enne viimasele ringile minekut ketse vahetada, millele kulus niipalju aega, et hoolimata enne Vinni TP-d näidatud reipast ja tõtakast sammust siiski järele ei jõudnud. Mina jõudsin finišisse ajaga 4.14,10 mis teeb kilomeetri ajaks 6.01,4 ehk miinimumprogrammi 6min/km täita ei õnnestunud aga see tuleb trassil valitsenud olude kraesse ajada nii, et kodu poole sõites premeerisin ennast ikkagi Statoili kaheraudsega.

Maratone on praeguse seisuga kogunenud 47, nii et kolm veel ja siis ei pea igal Eestis korraldataval maratonil enam jooksma … kuid kahtlustan, et kuna sõrm sai kunagi antud, mis viis endaga ka käed ja jalad siis päris ilma minuta need nüüd ka ei jää.

06 February 2015

96) Üheksakümmend kuus

Plaanid ja väiksemad plaanid 2015

No nii, lõpuks ilmus kauaoodatud uudisnupuke, Euroopa Liidu põhjapoolseim maraton Teno Maraton Utsjokil toimub 18.07.2015 ehk nii nagu oodata oligi.  See tähendab omakorda aga seda, et plaan 2015aastal kaks polaarmaratoni vestile õmmelda saab suure tõenäosusega teoks. Ehk siis lühidalt näeks asi välja nii, et juuli 8/9  VR-iga ratas kaasa Helsinkist Kemijärvele sealt siuh lips rattaga ~75km Sallatunturile, Salla Midnight Trail Maratonile 11.07 ja siis väntaks viie päevaga, mis teeb umbes 100km päevas Utsjokile. Utsjokil raskel, rattasõidust ümmargusel, sammul maraton ning siis 4-5 päevaga Kolarisse rongile ja Helsinikisse tagasi. Mõned ööd veedaks telgis, mõnedel öödel tahaks puhata mõnes teeäärde jäävas mökkis või võõrastemajas. Ratas on olemas, suuremat sorti rattakott, priimus, telk ja muu oluline pudi-padi ka …

Selleks ajaks peaks väiksem plaan e. 50maratoni koos, juba tehtud olema, seda siis alates 2007aastast, kui oma esimese Otepää – Tartu maratoni jooksin. Pärast esimest 50maratoni jätan ülejäänud elu jaoks järgmised 50, pööraks tähelepanu rohkem jooksu kvaliteedile, et kokku saaks alla  4tunni maratone rohkem, kui üle 4tunni omasid, praegu on üle omasid tunduvalt rohkem.

Ultratest on esiplaanil kindlasti MM/EM Torinos 11-12.04.2015, kehvemini kui 2013 Steenbergeni 188,585 km joosta ei tahaks, kukla taga hõljub unistus 200kmist, kuid kui 190+ saab olen ka rahul. Ettevalmistus perioodi on planeeritud paar 100km nädalavahetust, pikaks jooksuks motivatsiooni tagamiseks üks Suunto virtuaaljooksu maratonidistants ja soomlaste Kotirataultra. Kui iseloomu veel kasvatad suudaksin siis peaks argipäevadesse lisanduma jooksujalu kodunt tööle ja tagasi või vähemalt varahommikused silm särama, karv läikima jooksukilomeetrid, jõusaalis peaks käima, ujumas … nii palju on teha, nii palju on teha, millal seda magistritööd siis veel kirjutada …

Igatahes … Laulasmaa Ultral tahaks uue, pikema distantsi etteantud ajalimiidi sees ära teha, augustis Stockholm Ultralegi sai ennast 100km rajale kirja pandud kus alla 10tunni tahaks veeta, ehk saabub SEB-iks superkompensatsiooni teine või kolmas laine ja saab maratoni ajaks alla 3.30-ne, siis saaks 03.oktoobril lätlastele külla minna Sigulda Kalnu maratonile ehk mägimaratonile (55km), kui ei siis peab 3.30 alistamist Tartus proovima. Haanja 100 on kindlalt plaanis ja VÖU-gi, nii et tegemist on …

03 February 2015

95) Üheksakümmend viis


Tondiraba sisemaraton

No kes siis ei tahaks joosta maratoni rajal, kus ei ole ränki tõuse, vinget tuult, vihma või lõõskavat päikest ja kõigele lisaks boonuseks veel joogipunkt iga 243meetri tagant … ja soovilood. Sellise luksuse pakkus välja Stamina oma Tondiraba sisemaratoniga 31.jaanuaril. Tehtud – mõeldud, sörkisin soojenduseks kodunt 3,5km Tondirappa, suvised jooksuriided selga, väike rajakontroll – tõepoolest ei ole tõuse ja tuul ei puhu ja lund ei saja … ainult et rada on betoonist ja iga natukese aja tagant tuleb kurv ja siis pisuke sirge ja jälle kurv, postid vilksavad mööda ja laes lambid … tekib de javu Espoo 24tunni jooksuga. Stardinumbreid on välja jagatud 49, väga kitsas ei ole, samas kui 100 oleks stardis olnud, oleks vast alguses ka kitsaks läinud ja pisut kitsamaks ka jäänud … ei möödu kolme ringigi kui liidritelt juba ringiga saan, palju neid ringe lõpuks kogunes ei oska kokku arvutadagi … mõnikümmend. Novembri kuust alanud laisklemine annab õige pea tunda, olles pea kolm kuud juba harrastanud trennis jooksmise asemel sörkimist vahelduseks tiksunud maratonidel 5.35 – 6.07min/km. On selge, et algustempoks valitud 5.25-5.30min/km kaua hoida ei viitsi, otsustan, et poolik tuleb kindlasti mõned minutid alla 2tunni joosta et aeg ikka alla 4tunni saada, siis lasen jala sirgu ja kulgen  vaikselt lõpuni. Jalgadel hakkab ka lõpuks valus ja kuidagi imelik tunne on nagu tuleks kogu aeg pisut külg ees joosta sirgeks nagu ei saakski ennast ajada või see lihtsalt tundub nii, igatahes all 4tunni ei tulnud, ilmselt vist koos ühe lisaringiga (vahepeal kadus ajavõtu süsteemil arvatavasti üks piiks ära)  sain aja 4.02,27 ilma lisaringita oleks olnud vast 4.01,03. Nii kanged ei ole pärast jooksu jalad juba ammu olnud, tuleb ajada betooni süüks, sörgist koju ei tule pärast sauna ja pisukest puhkust miskit välja, kuid koju ma jõuan. Premeerin ennast pizza ja õllega ning kardan, et pühapäeval eriti reipalt vist ringi ei liigu … ei liigugi, kuid väga hull ka ei ole, esmaspäeval pole üldse hull aga jooksma/sörkima ka ei kutsu, täna teisipäeval teeks lõdvestavad veeprotseduurid koos ujumisega … pühapäeval juba jälle maraton ja pärast seda tuleb treeningutesse ka särtsu juba lisada …