Mis küll saama hakkab ...
... seda ei tea küll keegi ...
ehk siis, täpsemalt vaatama hakates, et mida peale selle, et see polaarjoone taga toimub peagi ees ootav Arctic Triple Ultra Trail endast kujutab, avastasin teatava üllatusega, et 50miili rajal on tõusu/langusmeeterid +4000 ning möödunud aasta üldvõitjaks tulnud Joanna Zakrzewski läbis raja 10tunni 38minuti ja 27sekundiga ehk läbis kilomeetreid tempoga pisut alla 7.30-ne. Meeste võitjal kulus rajal aga suisa 12tundi 14minutit ja 3sekundit ehk temal kulus kilomeetrile keskmiselt 9minuti ja 7sekundit ... .
Asja veel lähemalt uurides selgus ka põhjus. Nimelt raja 1/2 peal tuleb enam vähem mereäärest tõusta suhteliselt järsult 400meetri peale, et sealt sama järsult alla tulla, et siis varsti jälle 300meetri peale tõusta ja siis kiirelt-kiirelt, kribinal krabinal mäest alla finishisse.
Tasase ja tuulepealse maa pojana pean tunnistama, et kivide ja kaljude otsas ronimine mulle sugugi meeltmööda ei ole, kuid polaarmaratonid ja ultrad enamasti maastikul toimuvad ning maastikud on seal karmid ehk siis miskit ei ole teha, kuid et rada seekord nõnda raske on tulemas pisuke üllatus küll jah.
Kuid egas ma ettevalmistamata sellist asja ette võtma lähe, Tallinn City Trailil sai kõrgusi alistatud küll, kuid hoolimata kõigest näitasid erinevad mõõdikud, et tõusumeetreid kogunes 160meetri alla, nii et loota tuleb õnnele ja vastupidavusele ja sellele et enne 15tunni täistiksumist 74km kaugusele asuvasse viimasesse kontrollipunkti jõuab (lootust vast on kuna kilomeetrile lubataks sellise aja juures pisku üle 12minuti kulutada).
Lisaks sai vahepeal ka maratone joostud ning tundub, et erinevatel aastaaegadel või riikides ... kui Haapsalus ähvardasid sõrmeotsad lõpuks ära külmuda siis Vändras oli noor suvi käes ... kuid see ei ole üldse huvitav. Huvitav saab olema tuleval nädalavahetusel ...
... seda ei tea küll keegi ...
ehk siis, täpsemalt vaatama hakates, et mida peale selle, et see polaarjoone taga toimub peagi ees ootav Arctic Triple Ultra Trail endast kujutab, avastasin teatava üllatusega, et 50miili rajal on tõusu/langusmeeterid +4000 ning möödunud aasta üldvõitjaks tulnud Joanna Zakrzewski läbis raja 10tunni 38minuti ja 27sekundiga ehk läbis kilomeetreid tempoga pisut alla 7.30-ne. Meeste võitjal kulus rajal aga suisa 12tundi 14minutit ja 3sekundit ehk temal kulus kilomeetrile keskmiselt 9minuti ja 7sekundit ... .
Asja veel lähemalt uurides selgus ka põhjus. Nimelt raja 1/2 peal tuleb enam vähem mereäärest tõusta suhteliselt järsult 400meetri peale, et sealt sama järsult alla tulla, et siis varsti jälle 300meetri peale tõusta ja siis kiirelt-kiirelt, kribinal krabinal mäest alla finishisse.
Tasase ja tuulepealse maa pojana pean tunnistama, et kivide ja kaljude otsas ronimine mulle sugugi meeltmööda ei ole, kuid polaarmaratonid ja ultrad enamasti maastikul toimuvad ning maastikud on seal karmid ehk siis miskit ei ole teha, kuid et rada seekord nõnda raske on tulemas pisuke üllatus küll jah.
Kuid egas ma ettevalmistamata sellist asja ette võtma lähe, Tallinn City Trailil sai kõrgusi alistatud küll, kuid hoolimata kõigest näitasid erinevad mõõdikud, et tõusumeetreid kogunes 160meetri alla, nii et loota tuleb õnnele ja vastupidavusele ja sellele et enne 15tunni täistiksumist 74km kaugusele asuvasse viimasesse kontrollipunkti jõuab (lootust vast on kuna kilomeetrile lubataks sellise aja juures pisku üle 12minuti kulutada).
Lisaks sai vahepeal ka maratone joostud ning tundub, et erinevatel aastaaegadel või riikides ... kui Haapsalus ähvardasid sõrmeotsad lõpuks ära külmuda siis Vändras oli noor suvi käes ... kuid see ei ole üldse huvitav. Huvitav saab olema tuleval nädalavahetusel ...
