1tuba/2ööd = kolme toaga, sauna ja köögiga tiigiäärne maja.
Veel septembri lõpus olin üsna kindel, et pärast oktoobri
alguse Sigulda maastikumaratoni ma Haanjas 100km küll ei viitsi joosta, teen
hoopis sprindidistantsi … kuid mõtlesin et ootan otsustamisega kuniks Sigulda
tehtud ja kahjud hinnatud. Siguldast sain hoolimata alguse raskustest lõpuks
üsna positiivse emotsiooni kuna suutsin joosta tõusvas tempos ning taastuminegi
tundus libedasti sujuvat. Nii paningi ennast lõpuks ikka Haanja jaoks ultrale kirja. Tehtud-mõeldud
… pärast ultraintervalchallengit mõtlesin aga nii, et Haanjas jooksen kuniks
valus hakkab ja siis vaatan palju on veel jäänud ja siis lähen kas sauna või
punnitan lõpuni.
Bronnisin endale ööbimiseks toa Mi Sanna nimelises
puhkemajas. Reede õhtul Mi Sanna jõudes selgus et 1tuba/2ööd võrdub hoopis
terve maja koos sauna ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga … andsin oma suurest
õnnest ka Facebooki kaudu teda kuid seltsilisi endale ei saanud … samas tuli
mitme toa omamine kasuks kuna üle tee asuvasse Haanjamehe tallu olla
majaperemehe sõnul raamatupidamisettevõtte töötajad pidutsema tulnud … tundus
ohtu … aga poole öö peal pidin tuba vahetama ja uksed vahepealt kinni panema.
Laupäeva hommikul oli maa kaetud valge jääkirmetisega, kuid
tundus tulevat kuiv ja päikeseline päev. Sellest innustust saades arvasin, et peaks ikkagi üritama ajaga alla
12tunni sauna saada, mis tähendas 48minutit ringile ... selliste plaanidega teele
mindult saabusin esimeselt ringilt koos Ollega natuke peale 41minutit,
järgmisedki ringid möödusid 3-4 liikmelises seltskonnas millesse kuulusid peale
Olle veel Vilve ja Erik tublisti kiiremini kui planeeritud.
(Leia pildilt 10 erinevust)
Fotod: Võrumaa Spordiliidu pildigalerii
Kuuendal ringil
püüdis plaan mu kinni ning ringiajad hakkasid sinna 48minuti kanti ja ülegi tulema.
Enamvähem samal ajal tabas mind ka ishias, mis ei lasknud korralikult mäest
alla joosta, nii et Vilve ja Erik laskumistel pikal-pikalt eest ära said ning
tasasematel või tõusudega osal neile pisut jälle lähenesin. Ishiast ei
õnnestunud välja ravida ei erinevatel ringidel söödud mulgipuderi ega ka
kofeiinirikka geeliga, viimane lootus jäi kodukootud kohvi-meega laksule, kahjuks
oli ta selleks ajaks juba üsna jahedaks jahtunud, kuid ilmselt mingit abi tast
ikkagi oli, nii et viimased kolm ringi suhteliselt reipalt läksid. Motivatsiooni
lipukese tõstis lakke Ivari häälele sarnanev diktori hääl, kes hetkel, kui
lähenesin enne viimast ringi stardialale andis teada, et Rain Vellerind just läks viimasele
ringile … koheselt meenus mulle, kui rahulikult Rain tõuse võtab, mistõttu õel
plaan tema kinni püüdmiseks tehtud sai. Oma suureks pettumuseks nägin, et Rain
nüüd viimasel ringil tõuse samuti joostes võtab … kurtsin oma kurba saatust
kõigile teistele kes ette jäid … lõpuks
Rainile endalegi. Igastahes olin ajaga 11.42,07 finishis … medal kaela, sauna
ja sööma. Nuiasin niisama ja meelitasin pudeli õllegagi, et inimesed mu suurt
elamist kaema tuleksid kuid kõik tahtsid kas koju, sõbra juurde või metsa alla
telkima … pühapäeval mu kimbatust nähes võttis majaperemees lõpuks veel kolmandiku hinnast allagi ... ... nüüd nagu novembris juba traditsiooniks saanud ravin kolm nädalat ishiast ja muid lihas/luustiku ja väsinud vaimu haigusi ning siis ... ♪jälle algab kõik algab uuesti♪ Seekord Youtube vahendusel Onu Bella esituses cover Toivo Nikopensiuse loost "Jälle algab kõik, algab uuesti".
