29 September 2011

21) Kahekümne esimene

Spartathlon

Homme, see on 30.09.2011, kell 0700 stardib Ateenast, Akropolise jalamilt üks tuntumaid ja raskemaid ultrajookse, Spartathlon. Sedakorda on stardis 370 meest naist, üle terve maailma. Võistlejanumbri 274all, on stardijoonel on ka eestlane Taavi Sumberg. Jooksu kulgu on võimalik jälgida interneti vahendusel Spartathloni kodulehelt spartathlon.gr.
Jooks ise on üsna nõudlik, 246km, mööda Kreeka maanteid ja külavaheteid üle Sangase mäekuru Ateenast –Spartani. Jooks sai alguse 1982 aastal, kui Briti õhujõudude (RAF) viis ohvitseri soovisid kontrollida Herodotose poolt kirja pandut, mille kohaselt Pheidippidese nimeline jooksja, jooksis 490aastal e.m.a Ateenast Spartasse kutsuma abi pärslaste rünnaku vastu. Kirjutatu kohaselt alustas Pheidippidese varahommikul ning jõudis Spartasse õhtupoolikul e. arvatavasti kulus tal vahemaa läbimiseks alla 40 tunni. 36tundi on võistlejatele raja läbimiseks antav aeg.
Nii võistlusele saamise kui ka rajal liikumise kriteeriumid on üsna karmid. Selleks, et stardiluba saada peab soovi avaldaja olema läbinud vähemalt ühe 200 või pikema distantsi ettenähtud ajalimiidiga, või olema läbinud 100km 10:30. Spartathloni juba korra läbinutele on stardinimekirja saamine garanteeritud.
Eestlastest on Spartathlonil tulemuse kirja saanud nrli inimest, neist ka üks naisterahvas Heleen Vennikas (2010aastal ajaga 35:06:00), olles noorim naissoo esindaja, kes raske katsumuse lõpuni on suutnud vastu pidada. Lisaks temale on tulemused kirja saanud ka Peeter Vennikas, viiel korral, parim aeg 2004aastal joostud 28:44:42, Aivar Luud kahel korral, parim aeg 29:30:08 (2008) ja Peeter Kirppu, esimese eestlasena 1994aastal, aeg 31:36:00. 2007aastal startis jooksule Rain Vellerind, Aivar Luud ja Peeter Vennikas, lõpuni jõudis seekord ainult P. Vennikas, aeg 32:06:00. 2010 aastal oli stardikanga all ka Pille Vennikas, kuid oli sunnitud jooksu katkestama.
Millised on Taavi Sumbergi võimalused lõpuni jõuda? Arvestades seda, et mees on 15päevaga teinud tiiru peale tervele Eestile, läbides kõik 15 maakonda, läbinud nii Gobi kui Sahara ultrajooksud vastavalt 34:29:38 ja 36:53:22, siis tuleb tunnistada, et potentsiaali Spartathloni läbimiseks on.

12 September 2011

20) Kahekümnes

SEB Tallinna Maraton

11.09.2011 sai siis joostud SEB Tallinna Maratonil, kui veel suve alguses oli plaan joosta SEB-il maraton kasvõi 3.39.—algavasse aega siis nädal enne mõtlesin, küll oleks hea kui saaks tulemuse alla 4tunni soovitavalt 3.55,-- kanti. Hommikul ärgates ja pulsokat käele pannes avastasin, et selle on patakas otsa saanud ning näitab kalossikaid, tuli tavaline spordikas käele panna mis tegelikkuses tähendas seda, et tuleb joosta tunde järgi – mis tegelikkuses tähendab seda, et maratoni tempos joostes on tunne alati alguses hea. Alustasin rahulikult ning jooks maitses üllatavalt magus ja hea, teadsin küll, et see on ju petlik kuid kuna ei olnud aimugi, mis pulss teeb siis eneselgi ootamatult avastasin, et olen alla 55mimdiga 10km ära jooksnud, mis tähendab 1km, alla 5.30, hilisemad arvutused näitavad aega 5.24/5.25min/km. Mingil hetkel nägin ees jooksjatepunti mida kahtlustasin olevat 3.45 tempomeistri punt – nii oligi, täpselt 1 ringi lõpuks sättisingi ennast pundi lõppu, tempo tundus talutav, kuigi sain ka aru, et gruppi taga ajades olin pulsi ka anaeroobsesse lasknud, kuid samas lootsin, et suudan pundis püsida ja hakkasin mõlgutama mõtteid uuest isiklikust. Pundis oli ka paar tuttavat nägu, kellega sai paar sõna vahetatud. Kõik kulges kenasti kuni Pirita silla joogipunktini, seal kohmitsedes juues ja vett pähe kallates pani tempomeister koos mõne ärksamaga eest minema, üritasin ka tempot tõsta, et järgi saada hetkeks tundus see täiesti võimalik, järgmisse joogipunkti jõudes oli tempomeister kõigest 20-25m kaugusel, kuid sinna ta ka jäi, punnitasin mis ma punnitasin kuid tagasipöörde kohani jõudes oli jaks otsas ja hoolimata väikesest allamäe lõigust hakkasid gruppi jäänud jooksjad tasapisi eest ära nihkuma. Lausa füüsiliselt oli tunda kuidas tempo langes (hilisemad arvutused näitasid, et 30-42,2km oli 1km aeg 5.50mi/km). Sain oma teise haamri maratonil, esimese haamri sain esimesel maratonil. Näppude peal järelejäänud kilomeetreid ja arvatavat tempot arvutades tundus, et kui nüüd suisa kõndimise peale üle ei pea minema on aeg 3.48-3.49 täitsa võimalik. Vaikselt ja tasaselt lõpuni kulgedes ületasin lõpujoone 3.49,21, asi seegi – seni läbitud maratonidest 2 aeg e. mõlemad alla 3.50 joostud maratonid on joostud sellel aastal – kui nii võtta polegi ju paha. 3.3-,00 algava aja püüdmine lükkub siis järgmisse aastasse.
Väljavõte SEB Tallinna Maratonist:
                                                                   10km            21km          30km  
502  535 MAASIKRAND MART   3:49:21 0:54:06 657 1:51:32 580 2:38:41 528 M 40 85
 Kui nüüd sedasi vaadata siis pole pilt sugugi nii hull, kui tundub e. teistel oli rajal veelgi raskem. Samas esimene poolik 1.52,32 ja teine 1.57,49, mulle on tavaliselt meeldinud teist poolikut kiiremini joosta, kuid seekord ei tulnud välja.

10 September 2011

19) Üheksateistkümnes

100KM maailma- ja euroopameistrivõistlused  Winschoten´is

  1. Paistab, et vanameister Koshelev Vjatseslav on valinud kilomeetri läbimise kiiruseks 4.30 läbides 10km ringe vastavalt: 1) 00:44:59; 2) 00:45:10; 3) 00:45:59, olles 325 osavõtja seas pärast kolme ringi e. 30 km läbimist 122 kohal ajaga, 2:15:08. Võistlust juhib Calcaterra, Giorgio, kes on ajaga 02:30:28, läbinud juba 40km.
  2. Neljanda ringi e. 40 km, on Koshelev V, tõsunud kaks kohta, olles ajaga 03:02:34 120 kohal. Neljandale ringile kulutas Koshelev aega 00:47:26. Eesti 100km rekord ajaga 08:02:18, kuulub aastast 1997, Peeter Kirpu´le, joostus samuti Winschoten´is. Teistel andmetel on selleks aga 07:53:40, joostud Sergei Lõzini poolt 1992aastal Venamaa meistrivõistlustel Arhangelskis. Kui Koshelev suudaks kuni 100km lõpuni säilitada 04:30 min/km peaks ta lõpetana ajaga 07:30:00 kanti, nii et on tõsine võimalus, et tänasel päeval joostakse 100km uus Eesti rekord.
  3. Heas hoos on võistlust algusest peale juhtinud itaallane, kes on pärast kuuendat ringi möödunud ringi e. 10km Koshelevist, olles 60km, läbinud ajaga 03:47:27. Kuigi Koshelevi tempo on pisut langenud ning ta läbis viienda ringi ajaga 00:48:36, on teistel ka raskeks läinud ning Koshelev on tõusnud 111 kohale. Lõppaeg sellise tempo juures võib tulla siiski veel alla 07:50:00. 
  4. Liider Calcaterra, Giorgio hoog ei rauge, mees on tõepoolest heas hoos, 80km koos ajaga 05:06:37, 10km ringe läbib ta veel ainukesena alla 40minuti. Viimane ring: 00:39:47. Koshelev, on tõusnud 90nendale kohale 70km, sai täis ajaga 05:36:28, kaks viimast ringi on ta läbinud ajaga vastavlt 00:52:09, 00:53:11. Eesti rekordi püüdmine läheb üha raskemaks.
  5. Võitja Calcaterra, Giorgio jõudis finišisse ajaga 06:27:32. 
  6. Koshelevil 80km täis ajaga 06:34:46, koht 89, kaheksanda ringi aeg 00:58:19, kui suudab viimased kaks ringi enam vähem alla tunni joosta peaks lõpu aeg pisut üle 8 tunni tulema.



    7. 90km Koshelevilt 07:33:37, ja tagasi 90nendal kohal, üheksas ring ajaga 00:58:51. Kui pingutada saab aja alla 8 1/2 tunni, neid mehi kes sellega hakkama saanud ei ole Eestis üldsegi palju - 6. Utrajooksuklubi kodulehe andmetel on neid mehi 4,
    1)Smurov, Dimitri: kelle aeg 07:53:45 on Ultrajooksuklibi andmebaasi kohaselt kiireim Eesti 100km läbimise aeg, mina kui klubi liige pean siis võtma selle aluseks kui Eesti 100km rekord;
    2)Kirpu, Peeter: aeg 08:02:30;
    3)Vennikas, Peeter: aeg 08:21:02;
    4)Alet, Olev: aeg 08:25:43.
    Lõzin, Sergeid oma ajaga tabelis ei ole aga Eestis ta elab ja Eesti lipu alla jalgrattaga ümber maailma sõitnud, panen sisse.
    Saksa ultrajookusstatistika lehekülg (DUV) annab lisaks ülaltoodutele ka Reesaar, Vello 100km ajaks 08:28:35, mis joostud 1992aastal Poolas.


    8. Ajaga 07:35:47 on finišis esimene soomlane Klasila, Janne, üldarvestuses 34 koht. Ajaga 07:48:17 finišis teine soomlane Hyppölä, Tero, üldarvestuses 46 koht, kolmas soomlane Halme, Tomi finišisse ajaga 07:54:59, üldarvestuse 54 koht.

    9. Ajaga 08:09:54 ületas finišijoone esimene lätlane Kegis, Gunars, koht üldarvestuses 68.

    10. KOSHELEV finišihis ajaga alla 8 ja 1/2 tunni, aeg 08:23:28, viimane ring ajaga 00:49:51, tempot viimasel ringil otsustavalt tõstes möödus Koshelev eelmisel ringil temast eespool asunud leedulast Seitkalijev, Ruslanist ning veel kolmest kaasvõistlejast, Koshelevi lõpukoht 86. Eestis minu arvestuste kohaselt 7, 8 ja 1/2 tunni alistajat 100km jooksus.Balti maavõistlusel kaotasime küll Lätile, kuid Leedu sai siiski alistatud :0). Õnnitlused Koshelevile.
    Jooksul on veel rajal veel teinegi Eesti esindaja Ionov, Andrei, tema asetses pärast 70km läbimist 207ndal kohal ajaga 07:25:49.

    11. Teine Eesti jooksja Ionov, Andrei on finišis ajaga 11:22:04, koht 181.
      










06 September 2011

18) Kaheksateistkümnes

Uudist ka – 10.septembril Hollandis toimuval 100km maailma ja Euroopa meistrivõistlustel esindavad Eestit vanameister Vjatseslav Koshelev ja Ionov Andrei. Lätlasi on stardinimekirjas 3 meest ja 3 naist ning leedulasi 5 meest, soomlasi suisa 8 tükki.

17) Seitsmeteistkümnes

Pean tõdema, et puhkus see on kurjast – lööb elurutiini niivõrd sassi, et selle asemel, et korralikult trenni teha – kuna vaba-aega peaks ju rohkem olema siis tegelikkuses tegemisi ja toimetamisi ning muid segavaid faktoreid nõnda palju, et treeningud ununevad sootuks, mis ei olekski nii hull, kui see mitte ei avaldaks halba mõju järgnevatele startidele. Kuigi jooksuhooaeg hakkaks juba lõppema on ees veel piisavalt paju olulisi starte. Esimesena muidugi SEB Tallinna Maraton, millest distsipliini rikkumise tõtte võib kujuneda küllaltki ränk katsumus ning miskit head sellest loota ilmselt ei ole. Stardini jäänud mõne päevaga olukorda arvatavasti parandada ei ole võimalik, pigem ainult ära rikkuda – nii et rabeleda ei ole mõtet tuleb mis tuleb. Seda et midagi head tulemas ei ole näitas ka jooks ümber Ülemiste järve, kus suutsin ennast üllatada läbi aegade ühe kehvema ajaga 1.07,21 (2010 ei lähe arvesse, siis jooksin esimesed 10km koos tüdruksõbra tempos). Nagu tavaks on saanud otsisin ka seekord vabandusi miks nii läks ja loomulikult leidsin – Laulasmaa Ultrajooksu 147,7km kuna peale 06-07.08 toimunud jooksu nädalakese puhkasin ning alustasin treeninguid mõnusate vaiksete ja rahulike metsajooksude ja venitustega, kiirustreeninguid proovisin teha alles järvejooksu nädala esimeses pooles.
Tuleb mis tuleb sest aasta üks suursündmustest minu jaoks on alles ees, nimelt maraton Gröönimaal Polar Circle Marathon 22.oktoobril, kõik maksud on makstud piletid ja kindlustused ostetud jäänud on vaid ootusärevus, kuid sellest jooksust pikemalt siis pärast 22.oktoobrit. Osaleda kavatsen ka Rabajooksul, arvatavasti ka Haanja 100-l ning ilmtingimata ka Viimase Öö Unistusel. Vaikselt olen mõtlema hakanud ka juba järgmise aasta startide peale – kirja sai ennast pandud Endurance 24 tunni jooksule 25-26.02.2012, pean tõsiselt kaaluma kas enne  seda on mõistlik osaleda 19.02.2012 Tartu Suusamaratonil – kuigi jah talvisest laulupeost osavõtmata jätmine oleks ju suisa patt …