111) Sadaüksteist

Ultraintervalchallenge.com ja mis sellest kõik õppida oli.

Ultraintervalchallenge toimus esmakordselt 27.jaanuaril 2013aastal Rootsi ultrajooksuentusiastide keskite Johnny ja Elleni eestvõtmisel. Asja uba on selles et joosta 24tunni jooksul iga kolme tunni takka 10km ehk kokku 80km. Rootslased oma teada-tuntud leebuses ei aja näpuga järge taga ja arvesse läheb igasugune liigutamine.

Mina jällegist olin juba ammu mõelnud, et järsku on mõttekas erialast lähtuvalt oma nõtra keha ärritada, et ta oskaks hakkama saada aegadel, kui juhtub, et tuleb mõnikord öö- ja päevotsa ja natuke pealegi sihikindlalt ringi tiirutada. Senini olin suutnud end motiveerida kõige varajasemalt 0545 paiku jooksma minema ja hilisemalt pärast kella 2200. Treeningu mõtteis on seega pärast südaööd ja varahommikul toimuv katmata jäänud.

Ehkki oktoobri keskpaiku, kui jooksulust niigi kuhtuma hakkab ning keha pigem puhkust ootab, ei ole sellisel treeningul arvatavasti suurt sügavat kehalist kasu … kuid vaimujõudu kasvatas ta aga küll.

Kohe alguses oli raske …  Eesti aja järgi anti üritusele stardipauk kell 0100, mis tähendas seda, et võtsin plaani enne veel kergelt tukastad … igati väärt mõte, kui vaid magamine ei oleks üks TOP 3st asjast mis inimestele teha meeldib … jõudsin juba mõelda, et no mis nad mulle ikka teha saavad, kui ei osale, tulevad annavad peksa või … äh, kuid siis mõtlesin jälle sellele, et mis moodi ennast välja vabandada kui like´jad hiljem küsivad, et mis ja kuidas ja kui palju tegid ja miks nii vähe või üldse mitte … ajasin kargu alla, sooja pesu selga mütsi pähe kindad kätte … ♪ on tänavad ühtlaselt jääs ♪, päris kõik ei olnud, kuid madalamates kohtades rapsisin küll natuke jalgadega,

1)   intervall Lasnamäe poole ja tagasi 10,11km aeg 1:01:08.

ÖÖ

Järgmine intervall algas kell 0400, tukastasin, vaatasin aknast välja, autod kõik ühtlase jääkirmetise all … ajasin kargu alla, uue sooja pesu selga, teise mütsi pähe kuivad kindad kätte, teised ketsid jalga.

2)   intervall, Mähe poole ja tagasi 10,02km aeg 1:07:30.

Unesjooksja

Kolmanda intervalli algus kell 0700, nagu oleks tavaline tööpäeva hommik ehk siis kui saaks veel 10 no hea küll 5minti magada, aga ei … ajasin kargu alla, vahepeal kuivemaks saanud sooja pesu selga, kolmanda mütsi pähe, mingid kindad kätte, kolmandad ketsid jalga,

3)   intervall, Muuga poole ja tagasi 10,04km aeg 1:05:44.

Täitsa krõbe pakane oli küll jah

Kell 1000 ehk neljanda intervalli algusajaks oli õues suur kevad, päike paistis, tore oleks seda nautida metsa all kus härmatis veel sillerdaks lehtedel ja okstel ja okastel, nii et jooksuriided selga, nokats pähe, maastikuketsid jalga ja

4)   intervall, Pirita-Kloostrimetsa poole, Lükati mäest üles ja tagasi 10,05 km aeg 1:11:42.

Sügis on ilus ... mõnikord ... vahest harva, enamasti mitte, eriti november on vastik

Metsast tagasi jõudes tegin endale korraliku kerge eine, uni tikkus küll silma, kuid üks punnsuutäis Coca-colat lõi silma särama nii et kella 1300ks sai teised jooksuriided selga, kergemad ketsid jalga ja teele viiendale intervallile,

5)   intervall, Pirita-Kose-Kloostrimetsa ring ja läbi Pirita-Kose tagasi 10,09 km aeg 00:54:53.

♪ On the Road Again ♪

1600 säras veel päike taevas, tunda oli kevadist soojust ja hõngu mis miskipärast kõdunevate lehtede järgi lõhnas aga … kolmandad jooksuriided selga ja minek,

6)   intervall Pirita-Kose-Kloostrimetsa ring teistpidi ja koju 10,04 km aeg 0:59:57.

Üle koera on saadud jäänud oli veel vaid saba

Kaunid karged kevadpäevad kestavad aga lühikest aega, nii et 1900 oli tunda juba külma ja niisket sügisehõngu, soe pesu selga, müts ja kindad ka ja lonkima

7)   intervall Muuga ja Kloostrimetsa teeotsade poole ja tagasi 10,02 km aeg 1:14:21.

Küll üks kuum ja magus ja paks sopp võib ikka hea olla

Vahet ei ole, kas oled 24tundi üritanud olla pidevas liikumises või 10km sööstudega iga kolme tunni tagant, lõpuks oled tüdinud ja väsinud ikkagi … aga mis see viimane 10km ikka läbi jalutada on (kuigi iseloomu kasvatamiseks oleks võinud üritada mõnedki jooksusammud teha)

8)   intervall, juba käidud teel Mähe poole ja tagasi 10,02 km aeg 1:35:04.

Kokku kulus 80,39 km läbimiseks 9tundi 10minutit ja 19sekundit ja kaardile joonistus, 

selline sigri-migri. 

Pühapäev oli pisut uimasem ja tahkem olek aga muidu pole häda midagi, eriti tihti sellist katusmust vast ette võtta ei ole mõtet, kuid paar korda piisava taastumisvaruga enne 24tunni jooksuvõistlusi ehk halba ei tee igastahes mitte rohkem, kui 6tunnised jooksud … ehk järgmine kord siis kuskil kevadel kas iseseisvalt või siis virtuaalmotivatsiooni kasutades.

110) Sada kümme

Sigulda kepikese järele aga „Kolme karu“ kommi ei saanud.

Läti rajameistrid on julmad ja võtsid Sigulda küngasmaastikust viimase, rohkem suusa- ja kelgumäe nõlvu oleks juba ebainimlik olnud. Igastahes, kui 70km maastikuultra start antakse suusanõlva alt ning vahefinish ja ka pärisfinish on nõlva ülemises otsas siis enam julmemaks minna ei anna … (tõe huvides olgu öeldud, et Sigulda Kalnu Maratoni raames oli ka sprindidistantsid 15km ja 35km ning kuuldavasti vahefinishi võitis 15km jooksule läinu). Olles ise umbes 5 ½ minutiga pärast stardipauku mäe otsa saanud kulus sellest taastumisele teist samapalju, et siis 2km alguses kelgumäe nõlvast jälle üles hakata ronima … kui palju neid nõlvu olgu siis kõrgemaid või madalamaid kokku oli ei jõua üles lugedagi … neid ikka oli ja ega laskumistest ka suurt rõõmu olnud kuna see tähendas seda, et kas siis pidid nõlvast üles ronimisest tinaste jalgadega sellest alla saama või siis tähendas see seda et kohe kohe algab jälle uus nõlv millest üles tuleb saada …

Kuid lõppkokkuvõtte väga hull ei olnudki sestap et esimesed 25km liikusin/jooksin kut tavoti sees … ning pähe tikkusid mõtted kas ikka üleüldse lõpuni suudan minna … kuniks siis ühes vähestest TPdes endal kõhu värsket kaevuvett täis jõin mis peale magu korralikult tööle hakkas ja sära silma tõi. Tea kas oli asi selles, et hommikusööki liig hilja sõin (umbes 0800 paiku) või siis ei joonud hommikusöögi kõrvale piisavalt, kuid kui tühipaljast vett topsis nägin ütles keha mulle, et ma pean seda saama ja palju … tehtud mõeldud ja oli abiks … nii et kuulake oma keha.

Esimese 35km lõpetasin  ajaga 4.33,27, finishialasse olin endale jätnud mõni aeg tagasi ultrate energialaksujaoks omaseks saanud kohvi-meega mille mõju kestis enam-vähem täpselt TP-ni, kus sedakorda Coca-colat jagati, kes ultraid teevad teavad, et see mürk tegelikult imehea ultraspordijook on. Igastahes, teise ringi läbimiseks kulus 4.37,14 ning kui arvestada seda, et vähemalt 4-5minti kulus joogikoti täitmisele ja kergele suupistele siis tegelikult on üsna tõenäoline, et puhtalt liikumisele kulus teisel ringil vähem aega, kui esimesele. Kokku kulus mul 70km Sigulda küngasmaastiku läbimiseks 9.10,41 aega, platseerusin sellega enamvähem 140 lõpetaja hulgas rahuldavale 69kohale, olles teise ringiga täpsustatud andmetel ligi 40 koha võrra tõusnud … hea asi selle juures on veel see, et lõppu jõudsin veel õhtuhämaruses ning ei taha ettegi kujutada, mismoodi oleks olnud sügisõhtupimeduses Sigulda metsaradadel ekselda.

Foto: Linda Mātere (seal servakene paistab)

Finishialas suppi ja rosinasaia süües sain kokku Läti ultrajooksu sõpradega, kes olid õnnetud, et eestlased neil üldse külas ei käi (kurb aga tõsi, olin Siguldas ainuke), üritasin selgitada, et Eestit on tabanud maratonihullus nii et iga küla, linn ja saar pea igal nädalavahetusel maratoni korraldab ning kõik vähegi andekad jooksusõbrad endale sobiva leiavad kus oma ambitsioone realiseerida …

Kui Riia ja Valmiera maratonid on eestlased enda jaoks leidnud siis ultrajooksud on küll vaeslapse ossa jäetud, Cesises osales sel aastal üks eestlane, Riia-Valmiera 107km kolm eestlast ning Siguldas üks, siis vastukaaluks osales 2015 Laulasmaa Ultral üle 20ne lõunanaabri, 2014aasta Haanja100 Ultral üle 20ne ja tuleb selgi aastal, Viimase Öö Unistustelegi on saabunud neid suisa bussitäitega nii lubati ka seekord … nii et hoidke silm peal kodulehtedel

http://www.cet.lv/index.php/lv/

http://www.raid.lv

http://www.noskrien.lv/kalendars/ leidke endale sobiv ja marss Lätti jooksma!

PS. Kui Sigulda jooksust sai töö juures juttu tehtud siis selgus, et mitte kõikide inimeste elud ei ole täiuslikud ehk kodus puudub Sigulda kepike … nõuka aegse turismi põhimeene … nüüd on ühe inimese elu täiuslik. Kolme karu kommi aga Sigulda Maximas ei müüdud ja mujale ei saanud või ei jõudnud kuna jooksin või oli liiga vara või hilja … Sigulda kepikesegi sain ka üsna napilt kätte ... pühapäeva  hommikul varavalges esimeselt suveniirimüüjalt, kes pold jõudnud lettigi veel lahti lüüa.