22 December 2015
115) Sadaviisteist
Happy-happy joy joy, happy-happy joy,
ehk Vana-aasta teatemaraton. Konkurentsiameti jooksutiimi moodustamisega
sai alustatud koheselt kui nupuke teatemaratonist Stamina lehele riputati.
Paar/kolm /neli aastat on amet saatnud osalised Satmina jooksu/kõnni sarjale,
nii et mööduval aastal suisa 4 tiimi väljas oli … 8,44 km talvekülmas tundus
aga arvatavasti liialt hirmutav, mistõttu kolmanda korruse kabinette mööda
käies õnnestus meelituste ja ähvardustega 5-ne kamp hädavaevu kokku saada, kus
minu osaks siis esimese etapi läbimine ja teistele ülejäänud neli etappi ehk
33,75 km. Motivatsioonipaketina pakkusin välja kohupiimatordi juhuks, kui
võistkond mulle kas ära teeb või siis aja alla 4tunni saab.
Võistlusnädala alguseks sai võistkonna liikmetele laiali
saadetud ülesanded mida igaühel siis rajal täita tuleb, kellele ring üle
50minni kellal alla 50minni vastavalt võimetele, millest ülevaade tänu iga
esmaspäevastele ühistele jooksutreeningutele või jooksukarjääri jälgimisele mul
tekkinud oli. Vastuseks sai haleda ja härda kisa ning otsuse tort endale ise
ära osta hoolimata sellest mis tulemus tuleb ja üleüldse võiks ma inimeste
kiusamise ja neile pingete peale panemise ära lõpetada kuna jooks see on chill.
Anti teada ka neid tabanud külmetustest, meelekindluse kadumisest jne. jne. Ei
aidanud usu tugevdamisele ja jõuluime sündimisele kaasa ka mu lubadus neile
jooksurajal jänest teha …
Igastahes 20.detsembril läbi vihma ja jõulutulede säras
Vana-aasta ja Teatemaratonile sõites arvutasin välja, et pean suurema puhvri
kui esialgu planeeritud esimese etapiga sisse jooksma, kuid samas peaks nõnda
palju jõudu ikka alles jätma, et lõpuni vastu pidada ja endalegi eesmärgiks
seatud aeg alla 4tunni kätte saada … .
Tehtud -mõeldud esimene ring lendas kut
linnutiivul aeg 40.54, vahetusalas kiip üle-antud sai teise vahetuse jooksja
Iffiga püstitatud eesmärkide poole rühkima hakata,
Foto: Sportfoto.ee
vahetusalasse jõudes olime
Iffiga esialgset plaanist täpselt 1minutiga ees … kuid siis kuid siis … kett
katkes ning pidin üksinda teele asuma. Olles eelmise ringi küll pisut
aeglasemas tempos läbinud kui tavaliselt võisin kolmanda ringi ettejookstud
puhvri tõttu võtta samuti rahulikult, kuid mitte nõnda rahulikult kui oleks
seda kolmandale vahetusele tempot tehes teinud. Mistõttu neljanda ringi alguseks
oli minu isiklik puhver juba piisavalt suureks kasvanud, et mitte muretseda
lihastesse kogunenud raskuse pärast vaid üritasin arvutada kas tiim
kohupiimatordi ikka välja suudab võidelda kuna vahetusalas olin rõõmusõnumit
kuulda saanud, et kolmas vahetus on küll väikse viivitusega kuid siiski teele
läinud. Viienda ringi lõpuks andis esimese ringi meeletus endas juba nõnda
palju tunda, et vaatasin et päris kõndima ei hakka, aeg ajalt selja taha
vaadates tundus ja ei tundunud eemalt paistmas tiimi ankrunaine kuid kindel
selles ei olnud kuni siis finishijoont ületades ta tuli ja sekundiga mööda
pani, olles oma etapi jooksnud pea 4minutit kiiremini kui arvata oskasin. Kuid
eks sellel ole ka oma põhjus kuna tegemist iseseisvalt treenijaga kelle
arengule pole nõnda tihedalt silma saanud peal hoida kui ülejäänud kolmel
hoolealusel. Kui kõik oleks läinud nii kui peab oleks ma tiimilt tegelikult haledalt tappa saanud, kuna kolmanda vahetuse tagasilöögile vaatamata jooksid kõik enam-vähem nõnda nagu neile plaan ette nägi v.a siis viimane vahetus, kes kastanid tulest lõplikult välja tõi.
Lõpp hea kõik hea! Tordid söödud, jalad terved!
07 December 2015
114) Sadanelitesit
Mispo Talve maratonid e. Eesti talvemamaratoni pealinn Vändra
Nii nagu eelminegi aasta võtsin novembrikuu endale puhke ja väikevigastuste
ravi kuuks kuid kuna eelmine aasta ei olnud mul ambitsioonikat plaani oma +4tunni/-4tundi
maratonide balanssi parendada, siis sel aastal otsustasin juba varakult, et
Vändra maratonihullusega kaasa ei lähe vaid jooksen laupäeval ühe kergejalgse
alla 4tunni maratoni … kuid juhtus nii, et laupäeval pidin hoopistükkis matustele
käima, mistõttu ennast kärmelt pühapäevale ümber registreerida tuli.
Igastahes, kui pühapäeva hommikul Vädrasse jõudsin ja
endamisi arvasin seal korralikku santlaagrit eest leidvat, oli pilt hoopis teine. Maja oli hoopistükkis täis
näost säravaid, teotahtelisi jooksulustist pakatavaid ja õnnelikke jooksjaid
(ilmselgelt „laksu all“), kes oma plastilisi ja imehästi liikuvaid ja
mittekangeid lihaseid hoogsate soojendusharjutustega demonstreerisid ja rõõmsalt ringi sagisid ning õhtust/öist pidu ja pillerkaart
kiitsid … õues aga sagis tormituul ja vihm. Sagis ja sasis puid ja põõsaid ja
kergemaid jooksjaid nõnda et toas oli oluliselt parem ja perspektiiv sellest
kõigest veel puhta ja kuivana välja tulla tundus üsna lootusetu. Kuid nagu meentustest aru
võis saada oli laupäeval veelgi hullem olnud … päeva lõpuks tuleb tunnistada et
ei olnudki pühapäevane päev tegelikult jooksmiseks väga hull, nii et oleks kergema
ketsiga ja õhema jopega ta ka ära jooksnud … aga see selleks. Stardist saigi siis minema
pandud 3.59,59 mõtetega ning kuna nüüdseks juba vanemaks ja tasakaalukamaks
saanud leidsin ruttu, tempo 5.35-5.40min/km igati turvalise ja piisava olevat,
et raskemateks hetkedeks kerge puhver vahele kasvatada. Viimase ringi alguseks
oli puhver kasvanud 4minuti pikkuseks, mille ka agaralt ära kasutasin kuna novembrikuised
vähesed jooksukilomeetrid sammu rajal lühikeseks ja kangeks kiskusid. Huvitaval
kombel olin sedakorda jällegi nagu viimatisel Pääsküla rabamaratonil, viimane
jooksja, kes aja alla 4tunni sai … seega nüüdseks 57 maratoni joostud, 24 neist
alla 4tunni 33 üle, ehk siis järgmised kümme maratoni ilmtingimata vaja alla
4tunni joosta … alates siis Vana-aasta maratoni ja lõpetades Tartu
Sügismaratoniga või … eks näis palju neid järgmine aasta koguneb.
02 December 2015
113) Sadakolmteist
Kadunud ketsid
Heategev Pääsküla 7. Raba Maraton läks kut lepse reega pea nii nagut sai
planeeritud, enamus ringe 24minni alla ja ümber ning korrektsiooniks üks kiirem
tsutsakas … aga vahetusketsid mis telgipõrmandale said jäetud peremehe
tagasitulekut ootama läksidki oma teed … kahju, selle talve maratonidele oleks
taht neid ikka igaks petteks varuks kaasa võtta … a mis sest, las minna, saabki
uued osta, uusi asju ikka hea vaadata ilusad ja puhtad, kulumata ei haise pori
ja soki järele, võiks nad sinna karpi jättagi …
Subscribe to:
Posts (Atom)