10) Kümnes

Ultrabalaton

Ajal mil paljud eestlased alles taastusid pidutsemisest või  jätkasid jaanipidutsemist või üritasid sellest väljuda, toimus Ungaris üks Euroopa tuntumatest ultrajooksudest - UltraBalaton. Raske katsumuse suutis esialgsetel andmetel lõpetada 98 individuaaljooksjat ja 201 võistkonda. Jooksu võitis ajaga 19tundi 39minutit ja 56sekundit sloveen Boris Ivanovič. Soomlane Tero Hyppölä saavutas ajaga 21tundi 07minutit ja 10sekundit, kõrge ja austustvääriva neljanda koha. Naiste arvestuses võidutses dr Lubics Szilvia Ungarist, kes läbis ümber Balatoni järve kulgeva 212km raja ajaga 24tundi 30minutit ja 39sekundit. Naiste arvestuses sai hinnalise kolmanda koha soomlanna Antell Tarja, ajaga 28tundi 22minutit ja 56sekundit. Viimasena mahtus 32tunnise kontrollaja sisse slovakk Fazekas Jįnos ajaga 31tundi 56minutit ja 52sekundit.                      

Võistkonnad läbisid 212km trassi, teatejooksu põhimõttel ning tegid seda tunduvalt kiiremini kui individuaaljooksjad. Võidutses võistkond nimega Dover The Best millel kulus raja läbimiseks 12tundi 23minutit ja 04sekundit. Võistkonna liikmete arv  2-10 liiget. Kõne all olevas võistkonnas oli liikmeid igatahes alla 6e, kuna kuulus kategooriasse M5, mis tähistas võistkonda, kus liikmeid 3-5. Joosta sai veel ka paaridena (M/F2) ja 6-10 liikmeliste võistkondadena (M/F10).

9) Üheksas

Alternatiivid jaanipäevaorgiale.

Ajal mil, eestlased, soomlased ja lätlased ja muud paganad valmistuvad aasta suurimaks pühaks mis koosneb joomisest, õgimisest ja uppumisest, pühenduvad nii mõnedki karskust ja kasinust armastavad rahvad jooksmisele ja mitte ainult niisama jooksmisele vaid võtavad ette tõsist eneseületamist nõudvaid ultramaratone. Eeloleval nädalavahetusel toimub üle maailma üle 30ne ultrajooksu, kõige tähelepanuväärsem neist on vast UltraBalaton, Ungaris. 212km pikkune ultrajooks ümber Balatoni järve. Stardinimekirja on osalejaid selle aastal kantud 209 individuaalarvestuses ja  lisaks sellele veel 212 võistkonda, ühtki eestlast stardinimekirjas sel aasta ei ole (soomlasi küll). 2009aastal enne jaanipäeva toimunud  jooksu lõpetasid ajaga 30.41.15 Heleen ja Pille Vennikas, olles naiste arvestuses jagatud 3.kohal.

Võib öelda, et üks korralikult joostud ultramaraton toob samamoodi nagu alkoholgi välja kõik selle mis inimeses tegelikult peidus võib olla ning meeleolu jooksu ajal võib kõikuda samamoodi kui soomlase joove rootsi koomiku esituses, ning lisades juurde veel selle, et ultrajooksu ajal peab ka korralikult sööma ning pärast 6,8,12, 24 või 26tunnist jooksu valutavad lihased ja kõik muu, mis valutada saab samamoodi, kui vastavalt pärast 6,8,12, 24 või 26tunnist joomingut - kuid seda kõike siiski palju leebemas vormis, oleks ultrajooks jaanilaupäeval või sellest osavõtu plaan tõsiseks alternatiiviks jaanilaupäeva orgiale. Kui perekond Vennikad ja Eesti Ultrajooksuklubi juba pakuvad aastavahetuse õgimisele ja joomisele tõsist alternatiivi oma 31.12 Meremõisas peetava 12tunni jooksuga - Viimase Öö Unistus, siis miks mitte ei võiks kunagi kaaluda jaanipäeva ultramaratoni, Suveöö Unenägu 24tundi jooksu kesköö päikse all ning finišis ootaks võitjat kast õlut ja rest grillvorsti !

8) Kaheksas

Laupäeval 12.06.2011, toimus Soomes, Salo Perniös järjekorras juba 40. Suomi-Juoksu, kus põhidistantsiks 100km, lisaks sellele veel öö-maraton ja 10km jooks. Start jooksule anti laupäeva õhtul, kell 1900 ning sel ajal mõõdeti õhutemperatuuriks 26kraadi sooja. Hommikupoole-ööd langes temperatuur 12kraadi peale. Kuumast algusest hoolimata tuli 100km ultrajooksu võitjaks, uut isiklikku rekordit märkiva 7tunni 39minuti ja 32sekundiga Finnish Marathon Runners klubi esindav Tomi Halme. 100km jooksul osales ka eestlane 2007aasta 12tunni jooksu Eesti meister Ailar Nirgi, kes saavutas ajaga 9tundi 11minutit ja 6sekundit kokkuvõttes 5nda koha.

Jooksule eelnenud uudise kohaselt toimus jooks tõenäoliselt viimast korda Perniös ning võimatu ei ole ka see, et tegemist võis olla üleüldse viimase Suomi-Juoksuga. Kui asjalood nõnda on siis oleks sellest tuline kahju kuna väidetavalt on tegemist ühe vanima iga-aastaselt korraldatava ultrajooksuga.

7) Seitsmes

Tänaseks on seljataha jäänud sportlik nädalavahetus, mille kokkuvõtteks võib öelda, et ilmselt tegi palavus liiga igaühele ja et ega ikka kolme nädala jooksul kahte head maratoni joosta ei suuda, eriti veel siis kui päev enne mitte rahulikult puhata vaid üks tempokas jooks teha.

Ümber Harku järve jooksu starti läksin täiesti teadmatusest sellest, milline võib olla minu kiirusvastupidavus kuna peale Kopenhaageni maratoni tegin ainult ühe kiire lõigutreeningu, pärast mida tundsin vasaku jala sääreluu ümber tugevat valu – ilmselt olin jala asfaldil joostud maratonil ära põrutanud, mistõttu enamik treeninguid olid pehmel teeäärel või metsa-all sörkimised või suisa reipad matkad. Samas olin üsnagi positiivsete ootustega kuna Ümber Viljandi järve jooksul olin parandanud oma senist rekordit suisa 4minuti võrra. Ei tea kas põhjuseks oli hõredam startijaterivi e. naised – mehed eraldi stardis, kuid jooksu esimene kilomeeter läks enda kohta üsna kiiresti, kilomeetri aeg 4.02,0, mõtlesin, et kaua see nii kesta ei saa võtsin hoo nõksa maha ning järgmise kilomeetri jooksin 4.15,9, samas tunne oli veel üsna hea mida tõestas järgmise kilomeetri 4.10,6 läbimine. See oli ka selleks korraks kõik, järve vastaskaldale kõrkjate vahele jõudes tundsin, et sellises palavuses enam sellist tempot hoida ei jõua ning tuues vabanduseks asjaolu, et homme e. 12.06 kell 11.30 on vaja olla Mägedes, Valgehobusemäel Salomon maastikumaratoni stardis, lasin jala sirgu ja kulgesin vaikselt lõpuni, finišeerides ajaga 28.09, aeg ei ole just kiita kuid tundub, et kuumus tegi ka teistele liiga mistõttu koondprotokolli 201 koht tähistab läbi aegade parimat kohta Harku jooksul, seda ka suhtarvuna jooksu lõpetanute seas . Pärast jooksu, jahutasin ja lõdvestasin ennast Tabasalu Spordikeskuse basseinis ning voolisin lihaseid saunas, mõeldes kas ma mitte alguse kiire tempoga endale järgmise päeva maratonijooksu jaoks karuteenet ei teinud.

12.06, kell 1130, olin siis Valgehobusemäel maastikumaratoni stardis. Ilm oli palav ja päike lõõskas pilvedeta taevas ähvardas tulla higine ja raske katsumus. Eilse järvejooksu meenutusena tundsin kangust jalgades. Võtsin eesmärgiks üritada joosta enam-vähem samas tempos mis eelmisel aastal lõpetasin siis ajaga 5.04,51. Kuid esimese ringi alguses sai selgeks, et see saab ilmselt üsna raske olema, palavus ajas pulsi juba esimestel tõusudel üles, mistõttu otsustasin kõik järsemad tõusud kõndida. Esimesele ringile kulus aega 1.17,19, mis oli ligi 3minutit rohkem, kui mullu. Möödunud aastal lisasin teisel ringil pisut kiirust, mis hakkas lõivu nõudma kolmanda ringi poole peal ning kustutas täielikult viimaseks ringiks. See aasta otsustasin läbida ka teine ring aeglaselt joostes tasasematel ja kõndides tõusudel. Kuid sellest hoolimata tuli teine ring natuke kiirem, kui esimene 1.15,41 jäädes siiski alla möödunud aasta 1.11,07-le. Kolmandale ringile minnes oli selge, et uut rekordit ei tule, seadsin uueks eesmärgiks mitte täielikult ära kustuda ega joosta järelejäänud ringe aeglasemalt, kui möödunud aasta viimane ring 1.23,16. See ka õnnestus kaks viimast ringi vastavalt 1.20,17 ja 1.21,09. Harvadeks rõõmupakkuvateks hetkedeks olid paarist väsinud konkurendist möödumine ning neile jõu ja jaksu soovimine. Mingil hetkel arvasin, et minu ees kõnnib/sörgib jooksu võitja Mario Mustasaar lõdvestusringil ning avaldasin imemehele tunnustust, et pärast sellist rada veel ühe kergelt peale jookseb, kuid hiljem selgus, et tegemist oli nr.4 Eero Kooklaga, kellelt palavus jooksulusti röövinud oli. Mõlemal, nii Mustasaarel, kui Kooklal oli seljas valge jooksusärk ning mööda tuhisedes numbrit vaadates tundus, et jooksja kannab numbrit 1. Aga hoolimata sellest on Mustasaare aeg 3.13,00 kiiduväärt tulemus, mis antud raja Eesti jooksjate rekord. Kiiremini sellest on jooksnud vaid maastikujooksude maailmameister Wyatt Jonathan 2.55,23 2010aastal.

Lõpetuseks tuleb tunnistada, et Harku jooksu aeg 27minuti esimesse poolde oleks olnud üsna reaalne.

6) Kuues

28-30. maini peeti Inglismaal stardipaigaga Birminghami kesklinnas  ning Londoni kesklinnas asuva finišiga lõppenud The Grand Union Canal Race (GUCR). Rada kulgeb Grand Union kanali kaldaääsel, raja pikkuseks 145miili e. 233, 3km. Kokku startis 92 jooksjat 6 riigist, enamus neist siiski Suurbritanniast. Pika katsumuse lõpetas kokku 53 sportlast. Võitjaks tuli juba neljandat korda järjest ja uue isikliku rajarekordiajaga 25tundi ja 37minutit inglane Pat Robbins. Raja läbimiseks antakse aega 45tundi. Täpipealt 45tundi kuluski viimasel lõpetajal sakslasel Christian Hottasel. Christian Hottase näol on tegemist küllaltki kogenud ultrajooksjaga, kes 2009aastal lõpetas Inglismaal peetava 250miili (402km) pikkuse Thames Ringi ajaga 96tundi ja 4minutit, nii et mine tea võib-olla tegi kerge treeningu enne selle aastas Thames Ringi, mis sedakorda peetakse 22.-26.06.2011 :0).

Naiste arvestuses tuli võitjaks Claire Shelly ajaga 30tundi, olles üldarvestuses sellega kõrgel 3. kohal. Lisaks naiste arvestuse võidule kuulus talle ka eriauhind esimest korda raja läbinute hulgas parima tulemuse saavutamise eest.

Kuna tegemist on vahepeatusteta (non-stop) jooksuga siis jooksja, kelle ühekordne puhkepeatus kestab üle 40minuti, loetakse katkestanuks. Korraldajad rõhutavad sellega, et tegemist ei ole mitte lühikeste jooksuetappidega, mis vahelduvad puhkepausidega soojas ja mugavas autos vaid just non-stop jooksuga.

Enda tegemistest,

Tulemas on aktiivne sportlik nädalavahetus ja arvatavasti ka palav. Laupäeval 11.06 Harku järvejooks ja 12.06 Salomoni Maastikumaraton. Kutsuti ka Rakverre Ööjooksule, kuid algajale ultrajooksjale tundus kolm päeva järjest seega võistelda pisut pelutavana.