Kolm ühe hoobiga
… seda kuidas joosta 24tundi järjest või 100km järjest või kuidas joosta 4maratoni järjest
seda kõike ma juba teadsin, kuid kuidas joosta kahel päeval järjest maraton
seda ei teadnud, nüüd tean … väga hull ei olegi, kui plaanist kinni pidada ja
rahulikult võtta. Ehk siis ajades taga seda müstilist aeroobset ja pikka
treeningut tegin endale plaani saada
kahe maratoni keskmiseks 6min/km ja seda võimalikult ökonoomselt ja võimalikult
madala pulsiga, plaan oli võtta esimene päev rahulikult ja teisel päeval
üritada maratoni teine pool kiiremini kui esimene … päris nii ei läinud, kuna
lasin ennast kaasa haarata jooksuhasardist ning miskipärast otsustasin et
Marikat ei peaks ikka väga kaugele ette ära laskma … lõppes see kõik sellega,
et märkamatult, ja ära kasutades Marika tehnilisi probleeme sain temast mööda
ja viimase ringi jooksime koos … kuigi plaani järgi ei oleks pidanud tegelikult
sellise tempoga jooksma ja aeg tuli seetõttu ka 4.04,56. Afterparty, mis oli
äraütlemata külluslik, möödus vaikselt ja rahulikult ja vaikselt möödus ka öö.
Hommikul ei olnud häda midagi kui ennast kohe ennast reipalt liigutama hakata stardist
panin plagama nagu eelmiselgi päeval, kuid siis tuli meelde suur plaan ja
hakkasin asja rahulikumalt võtma, suisa nii rahulikult, et viimase ringi
teisel poolel pidin hakkama jälle
kiirustama, et suurde plaani mahtuda. Kiirustamise käigus möödusin Raul
Kösterist, kes asju veelgi rahulikumalt võtnud oli, kuid siis jalad kõhu alt
välja võttis ja … tõelise džentelmeni ja väärika spordimehena finišisirgel minust
mööda ei spurtinud, kuigi oleks suutnud, vaid tegi nii, et me kenasti kui ühte
jalga lõpujoone ületasime. Aeg sedakorda siis 4.12,47.
Kuid – kuid egas kaks ilma kolmandata jää ja nii olingi
20.12 taaskord Rocca al Mares Stamina Vana-aasta jooksumaratoni stardis kindla
teadmise ja plaaniga, et jooksen 6min/km … kuid – kuid jooksis must mööda nii
noori kui vanu, nii paremalt kui vasakult, turjakaid kui õblukesi, mistõttu
mõtlesin et eks ma siis esimese paari ringiga teen pisukese puhvri, nii et
viimastel ringidel suisa puhata saab … aga – aga ilm oli nii ilus, kui
lörtsine, jalg oli kerge ja … otsustasin siis et üritan alla 4tunni joosta,
mistõttu pigistasin ühe geeli endasse ja andsin jalgadele valu, kui gpsu
uskuda, siis paaril kilomeetril tõusis tempo isegi alla 5min/km, kõik see viis
selleni, et viimasel ringil lasin jala pisut sirgemaks ja lõpetasin ajaga kindlalt
alla 4tunni, 3.55,14 … mis sellest kõike õppida võiks, aga seda, et iseloomu ei
ole ikka üldse, etteantud plaanidest kinni ei suuda pidada … täitsa lootusetu
juhtum …
Aga – aga, maratoniaastat kokku võttes peab ära märkima, et
kokku sai kirja 13 maratoni, mis uut isiklikku tähistab ja uus isiklik sai ka joostud
3.31,57 (plaan oli see aasta saada 3.29 algavasse aega, aga ei tuld välja …
jõululauas õlut ei saa seega :0( ) … keskmiseks ajaks 4.02,19 … 6 maratoni alla
4tunni, 7 seega üle … jälle põhjus ennast ühest õllest ilma jätta …
Aga ultra-aasta ei ole veel lõppenud … ehk annab see võimaluse
mõne õlle tagasi võita ... !? 