133) Sada kolmkümmendkolm

Mis juhtus jaanuaris ehk mida kingid sina Eestile 100 juubeliks.

Jaanuaris juhtus see, et jätkasin oma ristikäiku kinkimaks Eesti 100 juubeliaastaks 100 maratoni. Eks ta nii ju on, et kui midagi teha siis mitte niisama vaid ikka asja pärast. Nii ma siis jooksingi 07. jaanuaril Pääskülas oma 69 maratoni (countdown 31 maratoni). Kõik läks nii nagu planeeritud, esimene ring küll pisut aeglasemalt kui plaanitud, kuid järgmiste ringidega sai korrektuurid sisse viidud nii, et kui 8 ringil pisut raskeks läks oli piisavalt puhvrit, et teekonda talutaval tempol jätkata ja ikkagi alla 4tunni lõpetada.

Järgmine maraton ja mitte ainult sai ette võetud eile s.o 29.jaanuarils Tondiraba jäähallis. III Tondiraba Sisemaratonil ja 6 tunni jooksul. Selleksi jooksuks oli tehtud plaan, ... mis nägi ette järgmist. Maraton 3.45-50-nega siis kuni täistunnini reload, et jätkata viimased 2tundi tempoga 6min/km ja lõpetada 63+km. Põhimõtteliselt nii ka läks v.a see, et alustatud sai pisut kiiremini kui oleks pruukinud (mõned ringid läksid tempos isegi alla 5min/km) kuid siis rahunesin ning 70 maraton (countdown 30 maratoni) alistus ajaga 3.48,10. Reloadiks jagus 12minutit ja 4 ringi ning edasi jätkasin rahulikult plaanitud tempos kuni selja taha ilmus Toomas, kes oli tegemas head sõitu (lubas 70+ ja tegi ka) ning soovis kuni täistunnini rahulikumat tempot et pisut taastuda ja viimaseks tunniks energiat säästa, mis tähendas aga seda, et südametunnistus käskis mul pisut juurde panna ning kilomeetrid kulusid tempos +/-5.30min/km. See 40 minutiline planeerimata tempotõus tõi kaasa selle, et varaba alla märkamatult tekkinud vill plahvatas ja põlved hakkasid tõsiselt tuld välja lööma, kuid ettejoostud puhver lubas vahepeal tempo ka +6min/km lasta ja ikkagi planeeritud tulemuse ehk 63,67 km-ga lõpetada.

Mis siis jaanuari kokkuvõtteks öelda ... aga seda, et tore on kui kõik läheb plaani päraselt ... aga kurb on see, et ennast meeldivalt üllatada ei suutnud, et 4tunni alistamine maratonis ikkagi mitte nii kergelt ei tule kui soobiks, tahks nagu heljuda raja kohal ja viimaseid kilomeetreid mitte punnitada ... .