24) Kahekümne neljas

Polar-Circle-Marathon

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et 2009 või 2008 aastal jäeti ära Vana-Aasta jooksu maratonidistants – kuna oli talv e. sadas lund ja oli külm. Olles seepärast pisut kuri ja pahane otsustasin otsida interneti avarustest talviseid maratone ning vaadata, kas need ka talve tõttu ära on jäetud. Mida rohkem otsisin seda põnevamaks asjalood läksid, kõigepealt leidsin et nii Arktikas - Lõunapoolusel, kui ka Antarktikas – Põhjapoolusel jookstakse maratone, Lõunapoolusel suisa 100km pikkune ultramaraton. Hinnad neil jooksudel osalemise eest algasid 10 000 EUR-i kandist, lisaks sellele pidi ise vastavalt kas Argentiina lõunatippu võis siis kuskile Norrasse kohale saama. Samas leidsin ka, et Gröönimaalgi on korraldamisel vähemalt kaks maratoni, üks nende pealinnas Nuukis ja teine polaarjoone taga Kangerluarsukis. Nuuki maratoni toimumise ajaks südasuvi, kui elamiskõlblikel Gröönimaa piirkondades valitseb tavaline Eesti kehv suusailm. Kangerluarsuki maraton nimega siis Polar-Circle-Marathon aga oktoobri lõpus, mil temperatuur on enamasti langenud juba a miinuspoolele. Lisaks selle pakub eksootilist elamust rada, mis ületab jääliustiku ning kulgeb läbi kivikõrbe ja tundra ja veel lisaks sellele, korraldatakse kogu reis Kopengaahenist ja tagasi ja elamine ja olemine sinu eest ära, selle eest esitatakse muidugi küllaltki kopsakas arve :o(. Kuid karske ja kasin poissmees suudab selle raha ikka kokku säästa. 

Kuna mulle meeldib mugavalt reisida siis on küllaltki suur probleem, mida kaasa võtta, mida maha jätta. Temperatuur on eestlasele talutav, õhtul-öösel kuni 10 külmakraadi, päeval -4-5, sellistes temperatuurides võistlemise kogemus ka pikemate oma täiesti olemas, nii Tartu Suusamaratonide kui ka Vana-Aasta jooksumaratonide näol ning see kogemus ütleb, et kui ikka liigutada jaksad siis ega külm ei hakka. Muret teevad ehk ainult erinevad liigesed alates põlve ja lõpetades küünarnukkidega. Samas peab arvestama sellega, et kogu reis kestab kokku 7päeva, seega kaasa on peale külmakindla jooksuvarustuse vaja võtta ka igapäevaeluks vajalik varustus. Kitsaks ta ju läheb, kuid ühte kohvrisse ja seljakotti üritaks need kokku pressida küll.

28-09-2011 saabus mu e-postkasi maratoni korraldajate poolt infomaterjal, kus ja kuidas ja kellega ning millal kokku saada ja mismoodi reis edasi kulgema hakkab. Materjalide hulgas oli ka teavet hindadest Gröönimaal ning sealt võib lugeda, et hinnad on 10-15% kõrgemad kui Kopenhaagenis, õlle hind näituseks 60DKK e ~120 vanaraha  e. 7,6EURi. Alguses ma selle pärast eriti ei muretse, kuid peale maratoni tahaks B ja PP grupi vitamiine taastada küll … miskid kiired pudrud ja makaronid peaks ka kaasa võtma.

Hülge või vaalaliha tahaks proovida.

Maksimum plaan on üritada joosta alla 4tunni, kuid rahule jään kui aeg tuleb alla 4 ja ½ tunni. Eks kohapeal selgub milline plaan on realistlikum. Rajakirjelduse kohaselt on esimesed 3km, nõudlikud, kui jookstakse jääliustikul ning juhul kui lund ei ole on tegemist ääretult libeda rajalõiguga, lume korral aga annab lumi sellel lõigul pisut pidamist. Hoiatusena öeldakse, et liustikul joostes maksab rangelt kinni pidada tähistatud rajast kuna muidu võib jääprakku kukkuda. Edasi kulgeb rada mööda kivitundrut väikeste tõusude ja laskumistega finiši poole, kuid üldine profiil näitab laskumistrendi.

Peale Gröönimaal joostavat maratoni on plaanis kohe järgmisel nädalavahetusel osaleda Haanja 100 Jalal (nimi juba kirjas), üritaks ikka 100km 15tunniga kokku saada, arvestades seda, et Gröönimaal uut isiklikku ju taga ajama ei lähe ning seetõttu saab rajal vaikselt kulgeda ilma eriliselt pingutamata ning 29.10 100km läbimiseks ikka jõudu jagub. Sellised hullud plaanid siis.