Tähelepanekud Tartu Sügismaratoni pealtvaatajana.
On ikka hämmastav kuidas ka ligi 450 jooksjat lõpuks
linnapeale ära hajub, nii et üle-üldse ei ole aru saada, et miski jooksuvõistlus
toimumas on. Inglisillal liidrite lähenemist oodates ning
alla Raekoja poole vaadates puges aeg-ajalt hinge kahtlus, kas maratonirada
ikka Inglisilla alt läbi kulgeb või hoolimata rajamärgistusest kuskilt mujalt ja varem ära keerab. Toomemäe tõusul sebisid liidrite eeldatava saabumise ajal
turistid ja muidutartlased edasi-tagasi ja üles-alla laskmata ennast häirida ka
ohutusauto läbisõidust või liidrite ees sõitvatest ratturitest. Maratonist
osavõtjad nägid kogu selle sebimise keskel välja nagu muuseas Toomemäest üles
jooksma/kõndima tulnud kehakultuurlased.
Ja teine asi mida kõrva taha panna on see, et rahvaspordist
on ka rajaäärest pealtvaatajana mõnus osa saada, nii et kui enam joosta ei
viitsi hakkan lihtsalt vaatamas käima.
Ja sügis on muidu ka ilus.
No comments:
Post a Comment