BalticCup100km, Vilnius - ehk kuidas lätlased sedakorda
leedukatele ära tegid.
Nagu juba tavaks saanud (e. siis teist aastat järjest) olin
ma jällegi ainuke eestlane Leedus, Vilniuses toimunud 100km ultrajooksu võistlustel.
Pean tunnistama, et vaatamata ärevusele hinges, et ei tea mis saab, läks
suhteliselt hästi. Kartus puges hinge siis kui vaatamata varajasele registreerimisel
ja varajasele soodsate reisipiletite otsimisele oli see-aasta kõikse soodsam
reisiplaan ikkagi bussiga minna ja tulla e. reedel kell 13.15 bussile ja hilisõhtul kell 22.05 Vilniuses e. ees ootas
pikk ja piinarikas päev bussis. Broneerisin seetõttu endale pileti mitte akna alla et kaunist
loodust nautida vaid vahekäigu kõrvale, plaaniga, et nii saan vabalt niheleda
ja jalgu vahekäigus sirutada. Mõeldud-tehtud.
Reedene reis ise hakka s aga pea 20minti hiljem kui planeeritud, sest et bussi peale kobis ka suur hulk noori
melomaane, kes Positivus-ele sõitsid nii et kui kogu see entusiastlik kamp koos
oma kimpsude-kompsude, säärikute, telkide ja õlledega peale sai möllitud oli
kell jupp maad pealt ½ kolme. Pinget
pakkus ka Ülemiste ristil tehtavad ehitustööd, nii et kui buss lõpuks nina
Pärnu poole sai vajutas juht pedaali põhja ja pani täiega. Kuid suurt kasu
sellest ei tõusnud sestap et kui buss Salacgrivasse jõudis oli vaja kogu see
reibas seltskond ka koos oma kimpsude-kompsude, säärikute ja … maha saada.
Positiivne selle juures oli aga see, et kuidagi oli juhtunud nii, et minu
kõrval olev akna alune iste jäi juba reisi alguses tühjaks, kartsin, et ehk
tuleb keegi Pärnus bussile aga ei tulnud no igatahes pärast Salacgrivat jäi
bussi ainult 11-12 inimest nii et ruumi mida mul oli niigi küllalt ja mille ma
ka aktiivselt ära kasutasin jäi nüüd ülegi. Kuid pinge langust sellest
hoolimata ei tekkinud, kuna hoolimata kiirest sõidust lähenes Riia linn, kus
ümberistumine pidi toimuma palju vaevalisemalt kui kell lähenes 1800 e.
kellaajale kui Riiast järgmine buss Vilniusesse pidi väljuma. Pinge langes
alles siis kui poole kõrvaga kuulsin et ma pole ainuke kel see mure ja et
Riiast väljuvat bussi hoitakse niikaua kinni kui kõik kel tarvis ja vaja sinna
peale ka saavad. Igatahes pisut peale kella 2200 olin Vilniuses, kott selga ja seadsin
reipalt sammud juba tuttavaks saanud hotelli poole. Selle aastakse jooksul mil
viimati seda teed kõndisin oli niipalju juhtunud, et suur õllepoode mis
teepeale jäi oli oma uksed jäädavalt sulgenud. LEU Guesthousi numbrituppa jõudes tegin endale kaasa võetud
toiduainetest korraliku pastaparty ja Värska mineraalveekuuri. Ilmselt isegi
magasin kuna vahepeal on tühi auk. Hommikul 5.45 üles, veeprotseduurid, pilk aknast
välja taevasse, jooksuriided selga ja Vingio pargi poole teele, õnneks ei olnud
vaja kaugele minna. Pargi väravas nägin pargituna Läti numbrimärkidega autosid
ja suurt bussi – selge Marta on jälle
oma tööd korralikult teinud. Eelnevalt sai ka stardiprotokolle uuritud ning
nagu hiljuti tavaks on saanud oli seegi kord Baltikumis korraldatavatel
ultrajooksudel rohkem võistlejaid Lätist kui koduvabariigist. (Laulasmaa Ultral
läks meil siiski õnneks).
Number käes, varustus lauajupile laotatud, korraldajate
poolt pandi lauale kolm banaani ja kaks õuna. Lisaks pakkusid leedukad veel
vett ja spordijooki, kui ei soola ega soolakurki ega muud soolast laudadel näha
ei olnud, tuli kodunt kaasa võtud Värskaga hakkama saada, enam-vähem saigi, abi
kasvõi psühholoogilist sai ka teadmisest et magneesiumiampullike on ka kaasas.
Stardist sain sedakorda minema väärikalt, päris viimaseks ei
jäänudki. Plaan oli tiksuda 6min/km, enam-vähem nii ka läks +/- minut sinna
tänna tiksusin kuni 6 tunnini. Siis tuli särki vahetada, sest et selline oli
plaan ja ka seetõttu, et vahepeal tuli muidu ideaalsele jooksuilmale lisaks üks
korralik paduvihma hoog. Jooksu ajal kiitsin Martat tubli töö eest, kes samuti
6min/km alustas, öeldes et „You did it again“. Pärast seda jätkasin 6min/km
edasiliikumist, kuid hooldusvälp muutus lühemaks ja hoolduse aeg pikemaks nii
et lõpuks kui 100km täis sai kogunes aega 10:13:01 (6.08min/km,), mis tähistab
uut isiklikku (isikliku parandus 6,3%) ning etteseatud plaani kuhjaga täitmist.
Ja hea oligi, et ära sai lõpetatud, sest et nõksa aega peale minu lõpetamist tuli
üks korralik maruhoog koos padukaga nii, et stardi/finishikaar tuule alla
võttis ja mööda maad lohisedes enda eest laudu ja varustust pühkis ning vihma eest
telkide all varju otsinud osavõtjad ja kaasaelajad pidid telkide maas hoidmiseks
vaiade küljes rippuma ning paremaid aegu ootama – igatahes kui maru läbi sai
tuli jälle päike välja ja elu läks õnnelikult edasi. Tagasiteel hotelli nägin
pargis ka tuule murtud puid ja oksi nii et torm oli päris korralik, mida võib
näha ka lätlaste poolt tehtud piltidel.
Mis siis muidu rajal toimus – nii palju kui tulemustest tean
võitis jooksu uue Leedu rekordiga Gediminas Grinius ajaga 7:07:18,
teine koht kuulus ajaga 7:15:04 Igor Tiazhkorobile ning
kolmandale kohale platseerus Ruslanas Seitkalijevas aeg 7:16:34
Naiste võit läks Sada Bukšnienė´le ajaga 9:19:12;
teiseks tuli möödunud aastast tulemust 2tundi parandanud eestlastelegi tuntud Marta Zumberga aeg 9:49:30,
kolmandaks Jekaterina Dmitrijeva, aeg 12:27:32.
Tulemused:http://baltic100km.lt/lt/maratonas/dalyviams/rezultatai/
teine koht kuulus ajaga 7:15:04 Igor Tiazhkorobile ning
kolmandale kohale platseerus Ruslanas Seitkalijevas aeg 7:16:34
teiseks tuli möödunud aastast tulemust 2tundi parandanud eestlastelegi tuntud Marta Zumberga aeg 9:49:30,
kolmandaks Jekaterina Dmitrijeva, aeg 12:27:32.
Tulemused:http://baltic100km.lt/lt/maratonas/dalyviams/rezultatai/
Lisaks sellele toimus ka teatejooksu 10x10km ja 5X20km
Peale jooksu premeerisin ennast pizza ja kahe õllega ning läbi mu kohalikuks rahaks vahetatud 10 euri oligi, ei ole see Leedu, vähemalt Vilniuse kesklinn nii odav midagi, kui kiidetakse.
P.S Loodan, et Stockholm Ultral tänavu aastane Eesti 100km edetabel väärikamaks muutub. Et siis kas vana ultrarebane Peeter Kirppu ehk ultraga tutvust tegev Thedor Vann või parem oleks kui mõlemad esimese numbri ühe kohaliseks muudavad! Muidu on piinlik natuke.
No comments:
Post a Comment