Malta
Malta kahurid kell 1200. Olin pisut liiga trigger-happy oma kaameraga, klõpsutasin 0,001 sekundit liiga vara, muidu oleks tuld ja suitsu ka näinud.
Enam ei anna kauem venitada, peab miskit kirjutama e. aeg
juba nii kaugel, et pärast puhkust peaks normaalne elu, töö, kool ja muu
kahenädalasest pausist taastunud olema. Lühidalt siis sellest, et nii nagu paar
tuntud jooksusõpra kogusin ka mina kui mitte niiväga tuntud jooksusõber, koos
paari vähemtuntud spordisõbraga, kes on veel vähem tuntud jooksusõbrad ning kes
osutusidki tegelikult veini ja õllesõpradeks, 12 päevasel spordilaagris
päikeselisel Maltal jooksukilomeetreid.
Jooksukilomeetreid kogunes 227 ei ole
teab mis palju, kuid 12 päevaga minu tavalise kehva kuu jagu. Saabumise päeval
oli ilm +22 varjus, päike tagus lagipähe, õhtuks olin punane kut keedetud vähk
ja kolme päeva pärast vahetasin kõrvadel nahka. Hotelli TBH olime bookinud kolme
või nelja erineva Buggiba/Qwara/St.Pauli Bay/… nimega turistilinnas, mis osutus
suurepäraseks valikuks, sestap et paar külaskäiku Vallettasse tegi selgeks, et Valletta/Birkakara/Sliema
jms piirkond on kokku üks suur linn, mis on täis inimesi ja iga inimese kohta veel
kahte autot ning ruumi jooksmiseks ei ole, kui siis võib-olla varahommikul
rannapromenaadil. Buggibaski sai hommikujooksud ära tehtud kohalikul
rannapromenaadil sinna ja tagasi joostes, kõlbas seal teha ka õhtused taastavad
jooksud.
Kuid, kuid põhitreeninguteks tuli soojenduseks joosta umbes
4km hotellist Xemxija poole ning kohalikule mägimaastikule – kuigi jah no mis mäed
nad seal ikka on kõrgeim koht Maltal on 273m.
Näituseks siis mõned pildid:
Samas ränki tõuse ja sama ränki
langusi jagus seal nagu Ameerika mägedel, mis lõpeks viis selleni, et
„spordilaagri“ teisel poolel mäest alla enam ei jooksnud vaid pidasin targemaks
kõndida. Motivatsiooni lakke tõstmiseks panin ennast kirja ka Marathon100
22/23. märtsi virtuaalmaratonile. Aeg tuli 4.40 aga see oli ka seda väärt. Üritades
virtuaalmaratonil vältida mulle juba selleks ajaks teada olevaid ränkraskeid
tõuse, sattusin muid teid ja radu otsides samaväärsetele tõusudele ja
langustele mujal. Õnneks oli aga selleks ajaks Malta taevasse ilmunud ka pilved, mis palavate päikesekiirte eest
kaitsesid ning koostöös külma meretuulega jooksmise talutavaks tegid. (e. siis
märtsi kuus jõuab Maltal kätte tavaline Eesti suvi v.a see et vihma sadas selle
aja jooksul vaid 1 korra).
Peale maratonipäeva oli puhke päev kui saigi käidud
Vallettas, ühel päeval üritasime minna ka Gozole e. teisele Malta asustatud
saarele, kuid tegelikult eriti ei viitsinud ja ei läinudki. Lisaks maratonile
sai joostud veel paar ~ 30km otsa, millede käigus sai joostud ühelt rannikult teisele ja tagasi ja mõned intensiivsed mäkkejooksu treeningud
ja 12 päeva möödus kui unenägu. Kõike see läks maksma päris vähe, hotell tuli 8
eurtsi päev koos hommikusöögiga e. siis 96 eurtsi 12päeva, lennupiletid
246eurtsi Lufthansaga. Kokkuhoidliku inimesena vitsutasin hommikul kasina valikuga
kuid toitvast briti hommikusöögist hotellis kõhu hilise pärastlõunani täis ning
kuna ma muidu olen ka üsna närbi söömaga siis minu arvutuste kohaselt kulus mul
spordilaagri peale kokku koos hotelli ja lennuga 523eurtsi. Selle sisse
mahtusid ka mõned õlled, maltapärane tomati-küüliku kastmega pasta, grillitud
mõõkkala maltapärase kastmega aga ka vanad head Inglisepärased pubiroad nagu
fish & chips jms.
Nagu on teada vabanes Malta Briti koloniaalikkest alles
1964aastal, mistõttu sõidavad maltalased valel pool teed, teiseks riigikeeleks
on inglise keel ning iga teine söögimaja pärast vahemerepärast söögimaja on
pubi, kus enamasti veedavad aega kas Briti pensionärid või Iiri õllesõbrad. Näituseks
ühes hotelli kõrval asuvas pubis peeti mõlemal laupäeval, mil Maltal viibisime
Püha Patriku päeva aga võib-olla peetakse seda seal igal laupäeval, kes teab
kes teab … Üks tähelepanuväärne asi on veel et mineraalvett Maltal ostma ei
pea, see tuleb kraanist ning kui sellest tehakse ka hotellis kohvi ehk teed või
mahlaautomaadis mahla siis saab hommikujoogiga ka korraliku mineraalilaksu
kätte nii et pudelivesi on in.
Kuna minu telefon on telefon mitte fotoaparaat ja
fotoaparaat on suur siis eriti palju pilte teha ei viitsinud, võtsin aparaadi
välja siis kui miskit pildistada oli …
Malta küülik ... või siis rott ... igastahes kui see on rott siis seal on nad sama suured kui küülikud
Vähestel lagedatel platsidel mida seal põldudeks nimetatakse kasvatavad nad autoromusid ... igastahes ei õnnestunud kindlaks teha kuidas nee autod nendesse kohtadess said
Lastele teadmiseks ja vanamatele meeldetuletuseks sidrunid ei tule poest vaid kasvavad puu otsas
See on küll tõsi ... koeri nad armastavad aga nende järgi kasida küll mitte e. siis ettevaatust linnatänavad on mineeritud!!!
Mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud maltalastele
Briti imperialistliku kolonianismi näide, kena Vahemereäärne maja, mingi arusaamatu punase putkaga!
Kõrgetes kaljukoobastes elavad seal rohelised draakonid, pilt on tehtud hästi kaugelt.
Mereäärt mööda matkates on võimalik turnida sellistel radadel.
Vanu ja väärikaid sõiduriistasid on sel palju.
Maltalased vaprad mehed/naised käivad merel ka selliste pähklikoortega ...
Vaade hotelliaknast ja ....
killuke hotellituba ... kui siin midagi ette heita hotellile siis seda, et telekas oli sama suur kui sea silm ja pulti ei olnud.
Oad kasvavad neil puu otsas ... ausalt!
Parkimiskunne leidub igalpool
Aga ükspäev meri möllas ja mäsles ...
Näide maltalase põllust.
On ka liivaranda ja muidu kaunist mereäärt
Terane vaataja peaks aru saama, et plätudega ei maksa mereäärsele matkarajale tulla
Malta on kaitstud!!!
Avastasin sinu blogi ja tõesti kift lugemine. Malta piltide kommentaaride lugemine tegi tuju eriti heaks. Peab vist kõik need sadatuhat postitust ette võtma. :)
ReplyDelete