19 January 2015

94) Üheksakümmend neli



2015 esimene maraton

Kuna Valgehobusemäe ümbruse maastikumaratonide mälestused hakkavad juba vaikselt kustuma siis pean tõdema, et 17.01.2015 toimunud Pääsküla 5.talvemaraton on oma valu ja vaevaga surmkindlalt üks viimaste aegade raskemaid jookse, kui Polar Circle-il, Gröönimaal jätkus jääd vast esimesed 3km, siis Pääskülas jätkus jääd, jää- ja lumepudru 42,2km jagu. Juba alguses oli tunda, et tavapäraseks saanud 6min/km hoidmine nõuab tüki maad rohkem pingutust, kui tavaliselt. Esimesed kolm ringi kulusid vähe tahedama ja pidavama trajektoori otsimiseks, kui see selgeks oli saanud hakkas üleliigsele rabelemisele ja niisama käte jalgadega tühja vehkimisele kulutatud energiakaotus ennast tunda andma, nii et suurt kasu sellest ei olnud. Olles kinni püüdnud Marika, kes härdalt palus, et ma temalt eest ära ei jookseks, kuna teda motivatsiooni kriis äkitselt tabanud oli, jätsin targu ütlemata, et ega ma viitsigi palju kiiremini joosta, kulgesime kuni viimase ringini kenasti koos. Kui seni olin suhtunud jäänaelikutesse pisukese skepsisega siis nähes kuidas ta krõbinal mööda jääd kui Jeesuslaps üle vee sibas, olen oma suhtumist muutmas, kuid lume- ja jääsupis paistsid needki tagasi andvat, nii et … palju neid uisumaratone ikka joosta vaja enam on … . Seitsmenda ringi alguses, 0,5km peal kergel jäisel langusel, laskusin korraks suisa ühele põlvele, põlv tuikas pisut, kuid soe oli sees ja adrekas üleval nii, et kannatas joosta küll. Viimaseks ringiks oli Marika motivatsiooni üles leidnud ning tuiskas krõbinal minema, nii et ei vaadanud tagasigi, kui siis ainult selleks, et vaadata kas on piisavalt kaugele eest ära saanud ja saigi … mina jõudsin finišisse ajaga 4.18,07 … mis üllatavalt polegi selle raja kõige kehvem tulemus. Õhtul kodus kahjusid üle vaadates avastasin, et põlv kahest kohast marraskil ja hakkab vaikselt sinakas muutuma ning pühapäeval tuikas kannakõõlus nii, et pidasin targemaks diivanil lebada, täna esmaspäevalgi lonkan mööda kontorikoridore, kut vanem-mees … ehk siis libastumise ja kukkumise käigus sai ka kõõlust pisut väänatud või üleliia venitatud, kuid tundub, et väga hull ei ole Tondirabaks paraneb ära.

No comments:

Post a Comment