97) Ühekskümmned seitse

Rakvere+Vinni+Rakvere+Vinni+Rakvere+tuisk+torm+jää+lumi=Rakvere-Vinni Talvejooksusarja maraton

See, et talve alguses otsustasin autole juba poolkulunud lammelide asemel uued naelikud alla vahetada tasus ennast lõpuks ära. Ainult Tallinnas ja selle lähiümbruses ringiliikujatele võib jääda petlik mulje, et päristalve seeaasta ei olegi, tegelikult ikka on küll, või kui ei parajasti ei ole, siis tuleb ühe ööga kohale. Igastahes, kui Aaspere ja Haljala vahel esimesest lumevaalust hooga läbi sõites tundsin tagumikuga kuidas auto tuule, lume ja jää koosmõjul sugugi mitte enam otse teepeale jääda ei taha käis tuline jutt südame alt läbi … kuid seda korda läks tänu naelkummidele õnneks.

Aga et miks on tarvis sellisel hommikul, kui isegi kuri peremees koera õue ei aja, vaja kuskile veel sõita, siis vabanduseks saab öelda ainult seda, et Tallinnas oli ju ainult kõva tuul ja muud hullu ei miskit, aga Rakveres toimus maraton.

Rakvere staadioni spordihalli kohale jõudes olid mõned kaugemalt tulnud maratonihullud juba kohal ning ajapikku tilkus mõned veel juurde kokku sai neid 24 kõik enam-vähem tuttavad näod.

Pärast staadionil tiirutamist Vinni poole joostes tekitas tuska ainult pikemat sorti tänavalõik, mis lumepudruga kaetud ja millel kuskilt pidamist leida ei õnnestunud. Palermo metsa järgsel kergliiklusteel, oleks piisanud vist vaid jakihõlmad laiali tõmmata ning tuul oleks suurema vaevata sind Vinni välja kandnud, kuid kuna tegemist ikkagi jooksuvõistluse, mitte jääpurjetamisega siis tuli ikkagi joosta. Vinnist tagasi Rakvere poole joostes ei aidanud ei õla ette ega pea alla surumine vinge vastutuul tegi oma tööd korralikult, lisaks tegi tuska veel teadmine, et ühe korra tuleb seda vatti ja vaeva veel näha. Marika tormas ees minema nagu tavaliselt, reisiseltsiliseks sain endale Vilve, kellega spordijuttu puhudes kuni pea viimase TP-ni koos jooksin, kuid kuna otsustasin viimased jõuraasud maksku mis maksab vastutuulega võitlemisele kulutada jäi ta minust lõpuks tormi ja tuisuga üksi võitlema, kuid niipaljukese kasu must ikkagi oli, et ta lõpuks naiste III koha saavutas. Lootsin küll näha tihedat rebimist Marika, kelle Rakvere staadionil kinni olime püüdnud, ja Vilve vahel, kuid keelitamisest hoolimata otsustas ta enne viimasele ringile minekut ketse vahetada, millele kulus niipalju aega, et hoolimata enne Vinni TP-d näidatud reipast ja tõtakast sammust siiski järele ei jõudnud. Mina jõudsin finišisse ajaga 4.14,10 mis teeb kilomeetri ajaks 6.01,4 ehk miinimumprogrammi 6min/km täita ei õnnestunud aga see tuleb trassil valitsenud olude kraesse ajada nii, et kodu poole sõites premeerisin ennast ikkagi Statoili kaheraudsega.

Maratone on praeguse seisuga kogunenud 47, nii et kolm veel ja siis ei pea igal Eestis korraldataval maratonil enam jooksma … kuid kahtlustan, et kuna sõrm sai kunagi antud, mis viis endaga ka käed ja jalad siis päris ilma minuta need nüüd ka ei jää.