99) Üheksakümmend üheksa

Otepää – Tartu maraton.

Statistika kohaselt jooksin möödunud nädalavahetusel e. 28.märtsil Otepää-Tartu rajal oma 50maratoni, mille eest sain Oblikaselt tugeva käepigistuse ja uhke medali kaela, nii et üks jooks ja kaks medalit, pole paha … 50maratoni läbimiseks kulus enamvähem täpipealt ja täpselt 8aastat kuna esimese maratoni jooksin just 2007aastal Otepäält-Tartusse seda siis küll 31.märtsil ja radagi oli teine ning kui nüüd meenutada siis peale raja erinevuse erines ka jooksude kulg kui selline üksteisest kut öö ja päev. 2007aastal, olles jooksnud varasemalt mõned 10km jooksud ning paar 1/2maratonigi arvutasin Exceli tabelis välja, et mis seal´s ikka suuri plaane ei tee aga 4tunniga peaks selle maratoni ära tegema küll. Mäletan, et mõtlesin, kui vaikselt ja rahulikult ja ühtlaselt panna siis ehk õnnestub ka pisut alla 4saada, et mis see 5.40min/km ikka joosta on. Aga mäletan sedagi et, kui Pangodis poole maa peale enam-vähem täpselt 2tunniga kohal olin jõudis reaalsus täiega lajatades kohale … sama palju on veel ju joosta ja kuidas see sama vaikset ja rahulikku tempot hoides õnnestuma peaks, ei kujuta ette … ei õnnestunudki … teise poole läbimiseks kulus 2tundi ja 44minutit … selgi korral oli kindel plaan ja tahtmine maraton negative splitiga alla 4tunni läbida. Plaan meeldis klubikaaslasele Aivar A-legi ning sedasi vaikselt ja rahulikult koos teele mindud saigi. Tuul oli aga tagant ja rada alguses laskuva profiiliga ning tempo kippus esimestel kilomeetritel seega plaanitust pisut kiirem olema, mistõttu häälekalt tempo allavõtmist nõudsin, Aivar oli sellega päri, kuid meiega ühinenud Risto L-i oli jooksulust juba niivõrd palju endaga kaasa haaranud, et läinud ta oligi. Niiviisi pea märkamatult ja spordijuttu puhudes jõudis meie võitluspaar Pangodisse ja sealt ka uuele rajaosale, mis varajase kevade tõttu igati mõnus, tahe ja jalale mahe tundus. Aivar märkas teele oksaraoga tõmmatud joont, mida kõigi näitude kohaselt 1/2maratoni stardipaigaks sai lugeda ning seda ületades näitas kell enamvähem täpselt 2.00,00 seega plaan paistis toimivat, seda enam et tuju oli hea jalg jätkuvalt kerge ja tuul tagant. Pikematel sirgetel nägime endi eest suuremaid ja väiksemaid kogusid, kellega meil sama tee oli ja keda möödudes lahkesti endaga kaasa kutsusime … kutsusime ka Marikat, kes pomises midagi pooleli jätmisest ja külmast … endal silmad nii kurvad … aga kaasa ta ei tulnud vaid möllis ennast Aivari soovitusel Aivari hooldetiimi autosse ja lasi Elinal ennast stardi/finishipaika toimetada … seda siis selleks et Pariisis kõik kõige paremini õnnestuks. 30km katsetasin enda peal ja võistlussituatsioonis ning Torino 24tunni MM/EM silmas pidades kodustes vahenditest valmistatud energialaksu e. kohvi meega e. kohvitassi täie kohvi sisse segatud 3 korralikku lusikatäit mett … 100km nädalavahetusel lõi selline segu teise päeva pikemale otsale minekuks silma särama … silm säras ja jalg tatsus jätkuvalt kuni 39kilomeetrini siis tundus, et tempot juurde küll panna ei tahaks kuigi plaan esialgu seda ette nägi, et üritan viimased 2km ka 5min/km tempot kätte saada, kuid ei seda ei läinud tarviski kuna  finishijoone ületasime ajaga 3.55,21, medalid pandi kaela, juhatati lahkesti sauna ka, kus siis muuhulgas ka 50maratoni medal kaela riputati.

Eks miski aega peaks nüüd heitma pilgu möödunud maratonidele, enne veel kui mälestused esimestest kustuma hakkavad ….