103) Sada kolm

Heietused

Enne veel kui Laulasmaa Ultra peale hakkab heiatan natuke oma maratone:

2109.75,

just nõndapalju kilomeetreid annab kokku 50maratoni.

Kui oma esimesest maratonist pajatasin pisut pikemalt ühes eelmistest postituses, siis samal aasta sügisel joostud maratonist hakkavad mälestused juba tõepoolest kustuma ning kuna 2007aasta treeningpäevik on ka kübermaailma ära kadunud siis ei ole ka sealt miskit võtta, et mida asjast arvasin ja kuidas läks. Mäletan seda, et kui olin oma esimese maratoniga ühele poole saanud siis mõned tunnid hiljem kodu poole sõites avastasin ennast vastuoksa maratoni viimastel kilomeetritel mõeldule (ei enam mitte kunagi) … et kuidas küll saaks järgmise kiiremini ja kergemalt läbi. Sain aru, et andekaks maratonijooksjaks ma sündinud ei ole mistõttu eesmärgiks saab olla esialgu 4tunni piiri püüdmine ja seal juures endale mitte eriti palju haiget tegemine. Mõtlesin välja, et taktika saab olla selline, et maratoni alustan eelmise maratoni keskmiseks tulnud tempos ning lisan tempot alles kas siis 1/2peal või ehk 10km enne lõppu olenevalt kuidas ennast tunnen, selline taktika pidi minu arvates tagama selle, et iga järgmise maratoni ka eelmisest kiirmini joosta suudan … ju  siis kasutasin seda taktikat ka 2007aasta Rahvajooksu maratonil ja ju ta siis ka toimis kuna aeg oli ligi 1/2tundi parem kui kevadel Otepäält – Tartusse joostul 4.16,55. Samas kirkad mälupildid puuduvad.

2008

Kolmas maraton taas Otepäält – Tartusse aeg 4.28,40. Tundub, et eelkirjeldatud taktikat taga ajama ei läinud, arvatavasti pidasin 6.05 min/km tempot liiga tõtakaks, mis tundub mõistlik kuna kirjete järgi jooksin esimese ½-e 2.16,27 ja teise ½-e siis 2.12,13. Kirkad mälupildid puuduvad.

Neljas maraton Tallinnas Rahvajooksu maraton aeg 4.09,05. Siin jällegist tempojaotust vaadates tundub, et olen esialgu väljamõeldud taktikat ka kasutanud.  Esimesed km-id on küll pisut üle 6min/km, kuid siis on läinud 5.50min/km peale ja miskist ajast suisa 5.42  ja 5.45 vahele, lõpu poole on langenud jälle 5.55;5.50 ja ka 6min/km peale, kuid teine pool on sellest hoolimata kiirem tulnud 2.06,30 vs 2.02,35. Mäletan, et jooksin koos tööasjus kunagi kokkupuutunud spordisõbraga koos vähemalt 30km kehutasin teda ikka mõistlikult jooksma et ega see 4tunni piiri alistamine nii kerge olegi, lõpuks sai tal sellest siiber, pani plehku ja sai aja napilt üle 4 tunni, oleks tal varem siiber saanud oleks kindlalt alla 4teinud. See võis olla ka see jooks kus kohtusin esmakordselt ultrajooksjat, kes jutu sees nagu muuseas mainis, et ta teeb lihtsalt pikka ja mõnusat aeroobset trenni … ei kippunud sellist juttu siis eriti tõsiselt veel võtma.

Viies maraton DnB Maraton Vana-aasta jooksu maraton aeg 4.23,01. Talvel võtaks ikka asju rahulikumalt, kuid tundub et ei ole suutnud olen esimeses pooles teinud km aegu kõvasti alla 6min/km-le mis on hiljem kätte maksnud. Esimene ½ pool 2.08,59, mis teeb teise poole ajaks 2.14,52. See oli jooks, mille läbimise eest anti tasuta osavõtt Kopenhaageni 2008.a. maratonil.

2009

Kuues maraton, loomulikult uus maratonijooksuaasta algas tol ajal  varakevadise Otepää – Tartu maratoniga aeg 4.20,28. Negativ split 2.12,40 vs 2.07.48. Kirkad mälupildid puuduvad.

Seitsmes maraton, esimene välismaraton ja hoobilt alla nelja Kopenhaagen aeg 3.52,57. Siis olid välismaratonid veel toredad … võrreldes Eestis tol ajal korraldatavatega, oli regulaarselt joogipunkte ning nägi kaasjooksjaid ja teisi inimesi. Paistab, et stardipaugust alates on olnud mul plaan alla 4tunni ära teha, kilomeetri ajad kõiguvad 5.30 ja 5.40 vahel, sekka ka ilmselt suurest hirmust +5.50 hetki. Esimene ½ siiski 1.59,33 seega teine ½ meeletud 1.53,24 ja seda tänu kahele alla 5.05 ja paarile alla 5.20-ne kilomeetrile. Mäletan et hotelli vastas oli Tai söögimaja, kus maratoni eelsel õhtul sai miskit imehead nuudlirooga ja nuka taga oli õllekas, kus võis suitsetada kuna see on nii väike kõrts … tundub ebaloogiline aga sellised need Kopenhaageni seadused on.

Kaheksas maraton,  siin ei olnud mingit kahtlus, seda läksin kindla plaaniga veelgi kiiremini teha kui Kopenhaagenis aga, valusalt jäi torkima ja tuju võttis nulli 48sekundit kehvem aeg Tallinna Rahvajooksu maratonil 3.53,45. Tundub, et tükk aega ei ole leidnud sobivat tempot esimese poole kilomeetri ajad kõiguvad 5.08 ja 6.00 vahel. Väike negativ split sellest hoolimata esimene ½ 1.57,39  teine ½ 1.56,06. Kirkad mälupildid puuduvad.

Väikse vinjetina olgu nüüd vahele öeldud, et sel aastal jäi Vana-aasta jooks detsembris ära … üllatus-üllatus kuna lumi sadas maha jms … see lõi mul kopsu üle maksa, et mis mõttes saab see Eestis talvel korraldatava maratoni ärajätmise põhjuseks olla … kuid lõppkokkuvõttes sündis sellest miskit head … ja nimelt otsides vastuseid küsimustele kas talvel ja lumel ja jääl maratone korraldatakse sain hulgaliselt vastuseid et „jah“ ning nii leidisngi muuhulgas maratonid polaarjoone tagant mida otsustasin koguma hakata.

2010

Üheksas maraton, aasta esimene maraton nagu tolajal veel kombeks Otepää – Tartu, aeg 4.28,38 … on näha, et olen kurge kirvega püüdma läinud, olen stardist 5.40-45min/km minema pannud, tulemuseks see, et esimene ½ 2.07,40 ja teine  2.20,58. Kirkad mälupildid puuduvad.

Kümnes maraton,  teist korda väljamaal jooksmas kuid jälle Kopenhaagenis, negativ split küll 1.59,04 vs 1.55.19, aga aeg ei miskit rõõmustavat 3.54,23. Kuna kirkad mälupildid puuduvad siis ei teagi mis juhtus.

Märkinud olen seda, et stardipaugust stardijooneni kulus 8min 26sek, 2009 oli selleks kulunud 6.25 … sellistest passimistest sai tegelikult alguse ka minu võõristus suurmaratonide suhtes … kõiksepealt mine varakult stardikoridori, siis vaata et keegi sulle jala peale ei siristaks, siis kui stardipauk antakse siis oota kannatlikult jalalt jalale kunas minema saad hakata … ja Kopenhaagen oli veel „väike“ maraton 2009 vististi oli lõpetajaid 5000nde kanti, 2010 vast 7000 alla …  aga 20 000 ja 40 000 c´mon inimesed tegelikult te ei naudi neid ju, olete lihtsalt kalli raha ära maksnud ja kahju ja piinlik oleks pärast ju viriseda …

Üheteistkümnes maraton, Salomoni maastikumaraton Valgehobusemäel augustis, aeg 5.04,52. Kuna tegemist oli maastikumaratoniga siis ei ole aeg ehk eriti üllatav arvestades seda, et muude tõusude hulgas tuli neli korda ronida ka mööda liivast nõlva üles Valgehobusemäele, ületada liivaluited, läbida metskitseradu jms ning seda kõike veel parajalt palava ilmaga siis … 2.25,30 vs 2.39,22.

Kaheteistkümnes maraton, SEB, aeg 3.57,34. Treeningpäevikust abi otsides meenub, et vahetult enne käisin töö asjus Londonis, kus mind kerge külmetus tabas … olen maininud ka distsipliinirikkumist, mis tavaliselt tähendab rohkem kui ühte õlut … ilmselt siis sooajad õlled Londoni tagasisõidu eelsel päeval, ehk siis reedel … . No kes teab, kehvapoolne ta oli 2.00,45 vs 1.56,49.

Kolmeteistkümnes, Vana-aasta jooksu maraton, aeg 4.27,48. Täpne ülevaade ja kirkad mälestused puuduvad ringiaegade analüüs näitab, et eriti rahuliku alguse toel olen kergelt ja mõõdukalt lõpetanud.

Võib öelda, et 2010aastaga sai läbi ka rahvaveteranvahva maratonijooksja eluetapp kuna vähem kui kahe nädala pärast jooksin oma elu esimese ultra, esimese Viimase Öö Unistuse … ning mind hakkas paeluma võimalus veelgi aeglasemalt ja säästlikumalt oma jooksusamme seda … kindlasti aitas sellele kaasa ka praegusest veelgi hõredam konkurents, mis võimaldas mul tulla jooksul üldarvestuse kolmandaks ja meeste arvestuse esimeseks ning saada tasuks sixpacki õlut ja õllekannu.

Järgneb …