131) Sada kokmkümmed üks

Taas käivitunud,

… kui pärast novembrilõpu Pääsküla maratoni ja isegi selle ajal tuli must masendus peale, siis tegelikult nagu välja tuleb annab kõike paari õige treeninguga parandada. Nii et kui Vändra Talvemaratoni pühapäevasel päeval esimesi kilomeetreid mõõtsin oli vastupidiselt Pääskülale tükk tegemist, et piisavalt aeglaselt (mõeledes 4tunni alistamisele) teele minna, ikka ja jälle avastasin ennast „tormamas“ 5.20-15min/km, lõpuks lõin käega ja vaatasin mis juhtub … ega suurt miskit ei juhtunudki kui et ainult 2 ½ ringi pärast tundsin, et kaua see tormamine enam kesta ei või, kuid üks geel ja tops Coca-colat pani lambi jälle põlema nii, et olles 4ringi korraks rahulikumalt võtnud, sain viimaseks 1 ½ ringiks motivatsiooni Kanna Petsilt, kes kahesuunalisel lõigul vastu joostes ennast kinni püüda käskis. Sellest piisas selleks, et tempo ei langenud ka viimasel ringil … kuid rada sai enne otsa nii et minu ja Peetri maratonitempo võimekuse vahe on, - kaks  maratoni, tantsupidu ja raske hommik, siis saan ta peaaegu kätte.

Mis siis sellest kõigest noortel õppida ja vanadel meenutada, aga seda, et jooksuvormi säilitamiseks ei ole miskit muud teha kui järjepidev treening ning puhkepausid isegi kui need on tehtud pärast 24tunni jookse, ei peaks olema kuu pikkused vast ehk paar nädalat võiks rahulikumalt võtta … aga kui paus on ikka pikemaks veninud, ei ole hullu paar nädalat läbimõeldud ja spetsiaaltreeninguid ning vorm on pea et taastunud, arvestades seda, et Vändras joostu oli mu selle aasta kiiruselt kolmas maraton … kuigi jah sel aastal üritasin joosta ainult kaks kiiret maratoni, ülejäänud olid pikad aeroobsed treeningud eesmärgiga alla 4tunni.

Sel aastal ootab ees veel kaks jooksu, Vana-aasta maraton ja VÖU, loodame et neiski seatud eesmärgid täituvad.