21 November 2016

130) Sada kolmkümmend

Pääsküla rabas


Pärast 4nädalast taastumist algas Pääsküla raba maraton ilma suuremate üllatusteta, esimestel ringidel lõi süda küll tugevalt ja see-eest ka kiirelt, hingamine oli samuti kiire kuid see-eest ka sügav ning organism töötas täiega nii et igal ringil oli põiekas.
Mida rohkemat oskad sa veel tahta, kui aint et see asi rutem läbi saaks, kaalusin et ehk võiks selle isegi 1/2peal lõpetada, samas mõtlesin et see seaks ohtu mu plaani Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal oma 100 maraton joosta. Samas jällegi oli aga selge, et lõpuni jooksmine seab ohtu aga mu teise plaani koguda 100 maratoni täitumisel rohkem maratone alla 4tunni, kui üle … siis jällegi mõtlesin et see balanss väga hullult negatiivne veel ei ole. Samas perspektiiv, et järgneva kahe,2 aastaga 34maratoni asemel 35 joosta vaja on, tundus hirmutavam ehk siis 6ringil võtsin appi viimase õlekõrre ehk lisasin sammule pikkust ning lootsin et pealetuleva „runners high“ laineharjal lõpuni purjetada. Kuid, kuid, laine kandis mind ainult 2ja1/2 ringi, pärast mida pidin kasutama kogu oma tahte ja muid jõude et jalg-jala ette tõstetud saaks, mitte et jõud oleks otsa saanud, vaid jalad olid nõnda kanged et liikumisamplituut õige pisikeseks oli kahanenud, kuid kuidagi ma koju ära tulin …

Mis sellest siis noortel õppida ja vanadel meenutada oleks … aga seda, et pärast pikemat puhkepausi ei peaks treeninguid maratoniga alustama!

No comments:

Post a Comment