58) Viiskümmend kaheksa

Rünno Ruul ründas ja ruulis Laulasmaa Ultral

Eesti muidu nii stabiilset ja vaikset ultrajooksumaailma raputas möödunud nädalavahetusel virgutav ja värskendav maavärin mida liialdamata võib nimetada selle aastakümne et mitte üleliia emotsionaalseks minnes öelda aastatuhande sentsatsiooniks.

Ja nimelt, Rünno Ruul kes on pugenud malbe ja ohutuna tunduva alias´e – Roosa Mehike taha, ründas Laulasmaa Ultral kõiki eelarvamusi ja kahtlusi ning viis täide oma lubadused tulla maratonidistantsilt esimesena ning joosta täisdistants e. 4maratoni läbi alla 15tunni.

Roosa Mehikese jooks ei saanud Laulasmaal ei teistele osavõtjatele või pealtvaatajatele mingil juhul jääda tähelepanuta. Oma arust asjatundjatele tundus tema minek enesetapurünnakuna teistele jäi silma tema kirev soeng  ning värvikas jooksuvarustus.

Olles ise sedakorda ametis jooksu peakohtunikuna omasin jooksu ajal ka rohkem ülevaadet Roosa Mehikese tegemistest ja toimetamistest rajal. Pean tunnistama ega minagi alguses tahtnud uskuda, et Rünno päristäpselt teab mida teeb, kuid Meremõisas vabatahtlikuna abiks olnud Siret Ruuli kindel veendunud usk Rünno võimetesse ning väike ülevaade mehe varahommikustest ja õhtupoolikutest kodustel jooksuradadel, hommikusest peedimahlast ning Rünno 3:36-ga pärast esimest maratoni, (mille ta läbi 3:17)joostud teine maraton ning Rünno selge pilk ja kindel samm, panid mindki lootma ning veidi hiljem ka uskuma, et midagi suurepärast on sündimas.

Hetkel, kui seda juttu blogisse kirjutan ei ole mul kahjuks ees aegu kõikidest TP-dest kuid arvatavasti oli Rünno 100miili aeg  14tunni ümber, mis on igati võite vääriv maailmaklassist tulemus, näiteks võib tuua selle, et tänavu aastane Rootsis, Täbys joostud 100Mile Extreme Challenge võideti ajaga 16:54 ning kiiremini on selle raja läbinud vaid Rootsi ultratuus, 100km 6:28 läbinud, Jonas Buud 2010aastal kui sai ajaks 12:32. Taby Extreme toimub  10km-isel metsaringil, mis igati meenutab Laulasmaa rada, võib-olla koguneb 16ringi peale seal  pisut rohkem tõusumeetreid, kuid igatahes ei ole seal Keila-Joa pargis treppidest ja järsust jõepervest moodustuvat takistusriba nii et nii et …

Rünno enda sõnade kohaselt oli ta 100km täis ajaga umbes 8:20, viimasel aastakümnel on  8:20-ne kandis käinud ainult Vjatseslav Koshelev 2011aastal ja Peeter Vennikas 2003 ja 2004aastal. Usun ja loodan, et alates 1994aastast püsiv Peeter Kirpu Eesti 100km rekord 7:34,21 ülelöömiseks ükskord piisavalt jõukohane on ning Eesti rekordi algusnumbergi vahetub.  

Selge on see, et Eesti ultrajooksukogukonna lootused ja ootused on pärast sellist emotsionaalset laksu kindlasti laes, kuid-kuid egas ultrajooks ole tare taga võpsikus niisama sörkimine. Mistõttu rõõmustas mind väga kui Peeter Vennikas pühapäeval enne jooksu lõppu ja autasustamist Rünnol nööbist kinni võttis ja pika vestluse maha pidas. Aga ilmselgelt teab Roosa Mehike isegi väga täpselt mida ja kuidas ta tegema peab kui  lubaduses mis antud 100% täidetud sai.

Rünno tegemiste kõrvale pakkus kogu jooks häid emotsioone ja lustimist.  Heameel on  nii osalejatearvu suurenemise kui ka taseme tõusu üle. Kui esimesel Laulasmaa Ultral oli tulemuse kirja saajaid 35 ning III koha võitmiseks (tagasihoidlikult mina) ei pidanud isegi 4maratoni kokku saama ning 2012aasta 47 lõpetaja seas oli 6 täispika jooksu lõpetajat siis käesoleva jooksu starti ilmus kokku 76 jooksusõpra, kellest 12 said kokku 168,8km nende hulgas ka 3 naist ning viimasena 4maratoni kokku saanud Kadri Sepalaane aeg oli 14minutit kõvem kui möödunud aasta viimasel (tagasihoidlikult mina) täisdistantsi lõpetajal. Rõõmustas ka lätlaste (Läti jooksjate kodukas www.noskrien.lv ) arvukas osalemine ning Norra kõva taseme ultrajooksja  Per Audun Heskestad´i osavõtt, kelle tegemistel hoiab silma peal ka norra ultrajooksu lehekülg http://www.kondis.no/ultra.127695.no.html.

Aga millega ma ise siis hakkama sain: ise nagu enne kirja sai pandud olin jooksu peakohtunik, mis kujunes välja selleks, et olin Meremõisa stardi- ja finiši alas laiaprofiiliga ettevõtja ehk üritasin kirja panna jooksuringe, teha pilte, anda kätte lõpetaja diplomeid ja nänni, tõsta ette pastat, suppi, putru pakkuda kohvi ja teed ning puljongit , kisselli ja kakaod. Lahendada tuli ka ringide lugemisest tulenevaid ebakõlasid arvestustabelite ja jooksjate enda arvepidamise vahel. Loodan väga, et kellelegi vähem ringe kirja ei saanud kui nad väärisid. Tuleval aastal peaks elektroonilise ajavõtuga asjad paremini laabuma. Jajah ning auhinnatseremoonial kuulutasin välja ka võitjad.

Ning lisaks kõigele muule käisin vahepeal ka Harku järvejooksul, kus tegin uues isikliku rajarekordi, millega said vististi hakkama kõik kuna rada oli sedakorda 200m pikem, stardi vastaskaldal ei keeranud rada mitte enam kohe järvekalda roostiku vahele ja sooservale vaid keerutas pisut külapeal ringi. Aeg 28.40, mis teeb 1km kiiruseks 4.22min/km, ehk siis minu paremate sprindipäevade tase, kui maraton oli veel aukartust äratav distants ja ultrast ei teadnud ma midagi.

P.S Ühte ütlen ma veel, et vabatahtlikuna Laulasmaa Ultral on igatahes raskem olla kui jooksurajal joosta, kogu aeg muretse, kesse tuleb ja kuhu poole läheb, kas number  ja ring sai kirja. Vahepeal oli tunne nagu oleks restoranis ettekandjaks kes tellis putru, kes pastat, kellele ei kõlvanud puljong kes pahandas, et miks köök suletud ja sooja süüa ei saa … kui jooksjad vaid teaks kuidas me neid Eesti ultratel tegelikult poputame ja milliste spartalike tingimustega müstilisel „mujal maailmas“ toimuvatel ultrajooksudel enamasti kokku puutub  siis … aga noh mis ma virisen elu on ju lill ja emotsioon on laes. Nii et enne kui mul jalad jooksmisest  tagumikuni  ära pole kulunud näeb mind ainult Laulasmaa Ultra rajal mitte leti taga. Mis ei tähenda seda, et jooksu ettevalmistusperioodil ma asjatoimetustele  käsi külge ei paneks.

P.P.S Eile s.o.18.06.2013 pärastlõunal oli mul intensiivne vestlus solvunud ultrajooksuveteraniga, kes juhtis tähelepanu mõningatele puudustele minu sissekandes - paranduse viisin sisse, kuid unistusest, et kunagi paraneb ka Eesti 100km rekord ning rekordinumber algab 6-ga ma ei ole nõus loobuma.