66) Kuuskümmend kuus

Nii vaikseks kõik on jäänud, su ümber ja su sees, mis oli see on läinud, mis tuleb alles ees, päev pole öö ei ole, silm …

Nii hull see asi nüüd ka ei ole. Kuid tundub, et hooajalõpu tüdimus ja väsimus ja vormilangus on peale tulnud. Ehk siis peale OxroadUltrat käisin augustis jooksmas ainult ühe korra, sedagi kurikuulsal Ülemiste järve järvejooksul. Starti läksin mõtetega, et longin lihtsalt läbi kuna nädal enne joostud Oxroad andis igas kondis ja lihases tunda. Aga võta näpust, väravatevahelise paisu tagant välja saanuna tundus jooks küll raske, kuid seda tempokam, nii et ma kõrvade tuules laperdades mõõtsin kilomeetreid kiirusel mida ammu Ülemistel tunda ei ole saanud. (Ei oska öelda kus kohast selline tempo jalgadesse sai v.o. Oxroadilt saadud kompressioonsääristest(!), mille olin nalja viluks ja prooviks jalga tõmmanud). Igatahes, kui poleks stardis lonkimismõtteid olnud ja oleks ennast enne suurema paisu tekkimist üritanud väravate vahelt läbi pressida ning kui metsaalused laskumised ei oleks ultrat täis jalgadele nii pagana keerulised olnud, oleks uue isikliku rajarekordi sealgi teinud, päris 1.00.00 algavat aega vast ei oleks tulnud aga 1.01.--ikka. Aga sinna see lust ja lillepidu ka jäi nagu miski krõks oleks kuskilt läbi käinud, sest et pärast seda järgnevatel päevadel leidsin üha kergemini ja kergemini vabandusi miks mitte jooksma no kasvõi metsa alla reipamalt matkama mitte minna. Asi läks lõpuks nii karmiks, et viisin ennast Tabasallu Spordikeskusesse, lunastasin endale jõusaali ja ujula pileti et siis raha maitse paneks ennast natukenegi liigutama – panigi, tegin nõksa üldfüüsilist ja lõpetuseks ka taastussuunitlusega supluse, koos kuuma sauna ja külma veega.

September hakkas paremini - praeguseks (04.09) juba kaks ~6km (naljanumber) otsa tehtud ning tulemus juba käes - uni  tuleb rutem :0). Aga egas siis miskit hullu ka saa enam panna, mõned kiiremad lõigud jõuab värskenduseks ehk veel teha ja siis ongi SEB. Hooaja alguses planeerisin SEB-ist maratoni, kus uut maratoni isiklikku üritada, kuid kuna ma olen endale ikka täiseti saamatu manager mis võistluste planeerimist puudutab, siis ilmselt seda ei juhtu. Kuid pole hullu olen kirjas ka veel Tartu Linnamaratonil – aga seal on Inglisilla tõus. Aga pole hullu, heal juhul on võimalik koos eeltoodud kahe maratoniga Eestis kokku minu arvutuste kohaselt sel aastal veel 6 maratoni joosta. Ehk, siis: Haanja 100-l maraton, lähen, Mispo Talvemaraton – ei tea; ehk peetakse ka Stamina Vana-aasta maratoni – läheks, Viimase Öö Unistusel saab ka maratoni joosta – lähen. 

Kuid need kõik on juba väikese ekstreemiga e. ilmselt sel aastal uut maratoni isiklikku ei tule. Aga see-eest saab jooksulusti veel küllalt koguda