Krahh e. ise- ja hästitehtud, korralikult viimistletud ja
lihvitud kuvalda sarnane haamer.
Kuigi eelmises postituses kirjutasin, et ilmselgelt ma
SEB-il uut isiklikku ei jookse siis starti läksin ikkagi salasooviga, et mine
tea – äkki ikka.
Nii siis seadsingi ennast jooksma 3:30 ja 3:45 õhupallide
vahele ja hoolimata selgetest märkidest, et head nahka sellest ei tule,
rühkisin vapralt edasi. 10km vaheajapunktis ajaga 52.43 e. 1km kiirus
5.16min/km, teadsin et sellest ei piisa ning hoolimata juba lakke lennanud
pulsist (~ 160) panin sammu juurde soovides ilmtingimata olla ½ peal ajaga alla
1:50. Nii juhtuski, 21,1km 1:49.53. Keskmiseks kiiruseks lõigul 5.09, ½ maa
keskmine 5.12. Õnneks pulss enam lakke ei hüpanud vaid oli stabiliseerinud,
kuid minu jaoks ikkagi liige kõrgel ~
160 +/- löögil.
Samas tabas mind ½ maratoni läbimist tähistavat joont
ületades täielik vaimne de javu e. adusin sama selgelt nagu oma esimest
maratoni joostes tunnet, et „oh põrgut teist samapalju on veel ees ja ei ole
mingit võimalust, et ma selle ära jooksen“, kuid nii nagu esimeselgi maratonil
jätkasin võitlust nii iseenda kui kilomeetritega. Hambad ristis suutsin kuni
26-27km-ini 5.20 alla tempot säilitada, 30km koos ajaga 2.36,32, lõigukiiruseks
veel 5.14, 30km keskmine 5.13 e. kõik oleks nagu veel OK, kuid tegelikult ei
olnud. Mingil hetkel jalad lihtsalt keeldusid tõusmast, tavaliselt tekib
selline seis, kui jalg enam kõrgemale ei tõuse ultra lõpu ning kui selleks
ajaks jaksu on siis madala sammuga lohistad ennast ultraks sobivas tempos
õnnelikult lõpuni. Maratonis tähendab aga selline tempo, et sa põhimõtteliselt
seisad paigal ja teised tormavad sinust mööda, (s.h. ka 3.45 grupp 6km enne
lõppu, moraal vajus selle peale ikka täitsa nulli) v.a need kes tegelikult ka
seisavad.
Igastahes olin finišis ajaga 3.51,14, keskmiseks kiiruseks
tuli lõpuks 5.28 min/km, suure panuse andis selleks viimased 12,195km-i mille
läbisin 1.14,42-ga e. keskmine kiirus seega 6.07 min/km
Et siis kuidas ma sellist krahhi endale ette valmistasin,
eks ikka tubli tööga - kuni SEB-ini kogunes kokku 635km erineva pikkuse ja
ajaga võistluskilomeetrit, viimane 100
miili e. 160,9km OxroadUltral 3 nädalat enne SEB-i. Ehk siis, ei ole ikka nii,
et kui oled mõned ultrad jooksnud siis arvad, et küll selle maratoni ka ära
kannatab – ei kannata.
Aga et positiivse noodiga enda jaoks lõpetada siis 3.51.14
on mul läbi aegade 4 maratoniaeg – lihtsalt ootused olid pisut kõrged
(põhjendamatult).
P.S Klubikaaslaste
tegemisi jälgides hakkab silma see, et meid kõiki tabas miski lõpunakkus e.
kõigi meeste tempo on pärast 30km kolinal alla tulnud. Sellest saab järeldada
seda, et mis iganes tempo sinu maratoni tempo on (kas 3tundi või 4tundi) , on
see sinu ultra kilomeetri tempost ikka niipalju sprindim, et lõpetuseks
küpsetab ta su läbi mis läbi e. siis
sörgi mis sa sörgid ja nii pikalt kui tahad trennis aga kiirusvastupidavust on
vaja ka teha!
No comments:
Post a Comment