122) Sadakakskümmendkaks

4 nädalat, 3. koht ja 2 ja ½ maratoni 

e. just nõndapalju sai ette võetud ja ära tehtud, kuigi esialgne plaan oli nii seatud, et kevadise esimese mahu ja pisukese intensiisvsuse tõusu lõpetan Pääsküla Rabamaratoniga. 

Kuid, küllap vist sai mahtu ja ka intensiivsust pisut liialt palju tõstetud nii et pinges sääremarjad ja hellalt tuikav põlv sundisid plaani ümber mängima selliselt, et neljanädalase tsükli lõpetasin taastumisnädalaga, et siis vaadata kas peaks veel taastuma või võib juba uuesti asuda mahtu ja intensiivsust tõstma … igastahes tähendab see minu keeli seda, et kui muuhulgas maraton alla 4tunni läbida on nii mahtu kui intensiivsust küllalt. Nii juhtuski Otepää-Tartu maratoniga, kui esimese pooliku peal olin täpselt 2.01,00 ja teise panin siis 1.57,58 või … Igastahes oli esialgne plaan selline et esimese 10km panen üldse pisut alla 6min/km ja teisel 11km punnitan natuke rohkem et poole peal nii 2.03/04-ga olla, et siis kolmas 11km teha sööst ning viimased 10km lasta jalg sirgu ja vabahooga finishisse veereda … Kuid, kuid, kuid … rajameistrilt kuuldud hoiatused isegi jäistest ja mitte ainult poristest rajalõikudest panid jalad kohe algusest peale kiiremini tööle kui plaanitud, seda enam, et kuniks Mets korraks metsa alla keeras olin jooksjaterivis suisa viimane … piinlik hakkas aga see selleks … Edasi läksid asjad nii, et mingil hetkel vedasin Contra Marika gruppi tagasi, et siis ise selle grupi eest plehku panna, andes enne mõista et kui ikka alla 4tunni minna tahetakse siis peaks ikka minuga kaasa tulema … aga ei tuldud … Poole pealt ja Pangodist alanud kruusateelõik väga hull ja ligane ei olnudki nii et 11km sööst kujunes enam-vähem selliseks kui planeeritud … aga siis, aga siis tuli jäine metsavahetee mis tempo kõvasti alla võttis nii et kui asfaldile tagasi sain, andsin endale aru, et kui ikka alla 4tunni kohal tahan olla siis hingeldamisest ei pääse … ja nii juhtuski, et igaks juhuks lõpukilomeetrid hingeldama hakkasin, tempo sellest enam eriti ei tõusnud aga abiks oli ikkagi, aeg 3.58.58.

Saku Kevadjooksule (maraton) ma esialgsete plaanide järgi ju minema ei pidanudki, kuigi tundmata see jooks mulle ei ole. Mullu jooksin seal üle tüki aja ½ maratoni ja tuli minu arvates päris hästi välja. Sedakorda sai jällegi alustatud nii nagu plaanis oli, tiksusin vaikselt 5.35-5.45 min/km elu oli ilus, päike paistis. ½ maraton täis 1.59,22-ga, siis alustasin sööstu … tuul lükkas tagant nii et 5.15-5.25 min/km raskusi ei valmistanud. Männiku poole tormates poetasin teeserva, laternaposti alla, liikluse reguleerijate juurde stardi/finishi alast kaasa haaratud joogipudeli, noh et tagasiteel hea jälle keelt kasta; tagasi Saku poole tormates ei põld reguleerijaid ega joogipudelit, aga kuna silm veel säras ja karv läikis siis kauaks seda taga leinama ei jäänud … pigem mõtlesin et vat kus tublid, vabatahtlised ei kübetki prügi jäeta teeserva. Samas avastasin, et ega miski mind hoogu maha võtma ju ei sunni ja eks vaatan mis juhtub … ega suurt miskit muud ei juhtunudki, kui et jõudsin finishisse ajaga 3.49,52 e. siis teine pool pea 9min kiiremini kui esimene ehk siis arvata võib et talvine ja varakevadine aeroobse baasi ehitamine, tulevasi ultraid silmas pidades päris tühja pole läinud … aint et kui nüüd veel kiirust ka veel arendada tahaks lähevad trennid jälle raskeks kätte ära … ja see ei ole enam ju lõbus.

Lõbusa vahepalana tuleb ära märkida, et Saku Pruulikoja Pubi oli just sobivalt kella 16.00-18.00 enesele veeavarii või katkestuse organiseerinud nii et keskmiselt ja pikemalt maratonil aega veetjatel söögi kupongi realiseerida ei õnnestunudki  … ehk siis õpetuseks noortele ja meenutuseks vanadele - jookse maraton alla 3tunni, pese ruttu nägu puhtaks, saad süüa ka, või tiksu vaikselt üle 5tunni, jõuad kenasti pubi avamiseks ennast korda sätitud ja saad kõhu täis.

Pääsküla Raba1/2maratoni päevaks olin endale planeerinud pika spordipäeva, esialgne hull plaan oli ju sõita rattaga suvilast Rabajooksule, tormata see kiirelt-kiirelt läbi hüpata ratta selga jõuda nipilt-napilt Rabamaratonile panna leekima ja loota et alla 4tunni finishisse saab ... Eelpoolkirjeldatud kõhkluste ja kartuste tõttu asendasin Rabamaratoni, Saku Kevadjooksuga ja Rabamaratoni, Raba1/2maratoniga aga kõik muu pidi samaks jääma v.a see et 1/2maratoni starti oleks kiirustamatagi õigeks ajaks jõudnud. Laupäevane kevadpäike ennustas plaani hiilgavat realiseerimist,… kuid pühapäeval ärgates ei olnud seda ilu enam kuskil, niiske ja külm oli … sellest hooilmata ajasin ratta verandalt õue … aga siis hakkas vihma sadama … hakkas endast kole hale, kuidas ma märja ja külmununa nagut kiisupoeg seda kõike ette võtan ja pärast koju saan, jalad maratonist kanged, ketsid läbimärjad, karv sorakil, nägu kriim peas … vahetasin ratta auto vastu...

Tormasin Rabajooksu 27.08 läbi, jõin paar topistäit sooja spordijooki ajasin pisut spordijuttu, asjatasin niisama ja läksin järgmisse starti. 

Veel eelmise päeva õhtul vaatasin, et 1/2maratoni meeste arvestuses III koha saavutamiseks ei ole vaja üldsegi pingutada, mine kohale, kõnni läbi ja tehtud, sest et just ainult kolm meest olidki ennast üles andnud, naisi oli poole rohkem. Ivar hakkas mu lennukat optimismi kohe alla kiskuma, ähvardades, et küll kohapeal registreerujaid ikka veel mõni tuleb … ja nii oligi, et lõpuks oli ½ maratoni stardis 7naist ja 6meest, kõik mu mõnusa äraolemise plaanid olid mokkas … ja mis seal ikka niiväga mõnuleda, külm oli ja niiske, jooksin esimese ringi rahulikult, teisel ringi panin nõksa juurde siis mõtlesin, et kui ühe ringi veel jooksen siis ongi ju üle poole tehtud ja ainult kaks ringi veel,  panin edasi, … siis üks poiss ütles, et hää küll võta see III koht endale, endal selline kaval nägu peas, et „ eh, eh … puhkan pisut ja siis panen mööda“ … nii et ma panin edasi ja  juhtuski, et tiguliikur, Eesti aeglaseim ultrajooksja sai ½ maratonil III koha … aga eks see maailm ole hull paik ka, oma rahvaveteranvahva sportlaskarjääri jooksul olen õigel ajal õiges kohas olles saavutanud ultrajooksus nii I kui III koha, Soomes ole maratonil III olnud, nüüd siis ½ maratonil III koht … hakka või karjääri lõpetamisele mõtlema … lõpetada tuleks ju siis kui veel tipus ollakse ja ega vist paremaks enam minna anna.