LU-lugu,
läks seekord sedasi, et enne võistluse algust
ilmateadet uurides ja stardis seistes ja rajal joostes ei jõudnud ennast ära
kiita, et sel aastal ainult kaks maratoni otsustasin läbida ... ühe laupäeva
hommikul ja teise pühapäeval.
Selline tagasi - ja kokkuhoidlik plaan lubas mul rajal pisut
kiiremini liikuda kui enamus arvaks, et ultras mõistlik on. Tekitasin
sellega ka pisut ärevust ning segadust. Hoolimata lennukast sammust ei õnnestunud mul aga ei
esimeselt ega ka teiselt ringilt liidrina tulla vaid selle au sai endale
Laimonis, mina pidin leppima tagasihoidliku III kohaga, ettepoole jäi veel samuti
reipalt alustanud Tave A.. Kuid plaanis ei olnudki esimest või teist ringi
võita. Eesmärgiks olin seadnud maratoni aeg alla 4tunni saada. Kuna ma ei
olnud rajas ja endas sel rajal päris kindel siis otsustasin et teiseks ringiks
on puhvrit vaja ning panin esimesel ringil leekides üles ka kõige järsematest
nõlvadest mis tõi ½ maratoni tulemuseks aja 1.48,midagi … olid ajad kus tasasel
maal ja linnatänavatel sellise ½ maratoni aja saamine nii maratoni sees kui
muidu raskusi valmistas e. siis 10+aastat rahvasporti on pisut kasuks tulnud.
Teisel ringil jätkus reipust kuni Vääna-Jõesuu TP-le järgnenud Türisalu pangale
tõusuni, seda hoolimata sellest, et ka kõiki eelnevaid künkaid olin juba
rahulikumate sammudega võtnud. Kuid need viimased mõniteist kilti kannatas
kenasti ära ning maratonifinishisse jõudsin ajaga 3.51.11, mis aja poolest minu
60+ maratoni hulga esikahekümne tulemus on, ehk siis 10+aastat rahvasporti
jällegi oma kasulikkust on näidanud.
Vahepeal läksin külla, sõin seal
makaronisalatit, peedi-lihasalatit, rabarberimuffinit ja kooki ja torti, jõin
punast limonaadi ja tulin tagasi stardi-finishi alasse, kus üha rohkem ja
rohkem õnnelikumaks muutsusin, et rajal jooksma ei pea, kõik tundus kuidagi
märg ja niiske ja ligane … ja eks oli muidu ka näha et spordirahvas kena
sportliku nädalavahetust naudib … lõpuks
sõitsin suvilasse magama, uinusin vihm krabisemas plekk-katusele … aga mul oli
mõnus ja soe. Kella panin endale äratama 0700, et kell 0800 võtta ette teine LU
maraton … ärgates märkasin mobiilis hulgaliselt vastamata kõnesid ja SMS-i
Pillelt, kes teatas et võistlus katkestati aga rada on sellest hoolimata vaja
maha võtta ja kokku pakkida. Kaks vastamata kõne oli Marikalt ning kahtlustasin
et tal oli mure kuidas koju saada … ju ta kuidagi sai.
Sõitsin Meremõisa, ajasin Aivariga, kes öö
autos üle-elanuna ennast kodupoole sättima hakkas, pisut spordijuttu. Kuulasin
muljeid rajast ja muudestki dramaatilistest sündmustest ning hakkasin tööriist
kaasas Heliküla poole liikuma, vihma sadas jätkuvalt, kuid ilm oli meeldivalt
jaheda ja sooja vahepeal, puhus kerge meretuul, mistõttu leidsin et pärast
maratoni ei ole midagi mõnusamat kui järgmisel päeval teha kerge rahulik
jalutuskäik metsa-all ja olla lihtsalt kasulik.
No comments:
Post a Comment