19 March 2012

32) Kolmkümmend kaks


Asjade seisust


Pärast põhjalikumat analüüsi ja esialgsete emotsioonide jahtumist, pean tunnistama, et ega see asi niiväga hull ei olnudki. Vähemalt esimesed 12tundi.
Vaadates jooksuringe ja pulsisagedust siis on selge, et jooksin alguses ilmselgelt liiga kõrge pulsiga, keskmine pulss näitab 137 ja aeg-ajalt on löönud sisse ka 159 pulssi. Jooksu alguses see mingit erilist mõju ei avaldanud ja lisaks sellele üritasin iga kord kui märkasin, et pulss on kõrge rahulikumalt võtta. Mõne aja pärast läks pulss ka ise-enesest natuke alla, kui rütm ja rutiin saavutatud. Nagu planeeritud läbisin esimese 6tunniga ~50km. 6tundi ja 50km täis võtsin kerge puhkepausi ja läbisin mõned ringid kõndides nagu planeeritud, 7tundi täis - uuesti jooksma , jooks kulgeb kenasti ja ludinal 9tunnini siis hakkab tempo langema ja otsustan jooksmist käimisega tihemini vahetada. 12tundi täis 90km koos, ideaalilähedane, kuid energiat on ilmselgelt rohkem kulunud kui hea oleks olnud. 13tund oli planeeritud puhkamiseks ja kõndimiseks - kuid taastumiseks selleks ei piisanud. 14tunnil alustan uuesti jooksmist kuid tempo ei ole enam see ja joosta tuleb jõuga rütmi ja rutiini ei teki. 15tunnil olen omadega täitsa läbi, edasine on pulss on küll madal aga ilmselt kurnatuse tõttu sest tempot tõsta ka ei suuda. Lõpus sai joostud lihtsalt tahtejõu pealt.
Miks selline energiast tühjaks jooksmine toimus on raske öelda, iga mõne ringi tagant haarasin üht koma teist näksilaualt, kuid kohe alguses tundsin, et kaasa võetud energiageelid küll sisse ei lähe. Korraldajate poolt pakutud pasta loksus tükk aega kõhus ähvardas peaaegu et välja tulla, kuid nii hulluks asi õnneks ei läinud. Märgatava energialaksu, kuid kahjuks lühiajalise andsid kodus valmis segatud energiageeli, apelsinimahla ja mineraalvee segud – ei olnud nii magusad, peaks vist rohkem neid kasutama hakkama.
Positiivse poole peale tuleb jällegi kanda see, et üheski muus kehaosas peale n.ö liikumisaparatuuri ei tekkinud siis ega ole siiani, valusid tekkinud, ei seljas, kaelas vms. Mondopõrand põrutas korralikult läbi põlved ja sääremarjad. Ville tekkis kolm, kuid see eest oli üks neist üsna suur, oleks seda õigeaegselt tohterdanud, mine tea ehk oleks vähem valus käia olnud. Mis kehvasti see uuesti
Mis siis nüüd edasi: 31.märtsil on Otepää-Tartu jooksumaraton (hea ja mõnus pikk aeroobne trenn :0)) , 14.-15.aprillil on Rootsis, Täby metsa-all 100miili jooks, üritaks selle 24tunniga tehtud saada, et tagasisõiduks lennuki peale jõuda. Edasi siis juba Laulasmaa Ultra jne jne, mine tea ehk juulis Vilniusesse 100km, kindel plaan on 24h EM/MM Poolas, septembris.

Kuid-kuid praegusel (19.03) ajal ja juba õige varsti on algamas Ateenas, THE 7th INTERNATIONAL ULTRAMARATHON FESTIVAL.
Esimesena 19.03 kell 1300 asuvad starti 1000miili e. 1609km jooksjad, sedakorda on neid startimas 4, 1 naisterahvas ja 3 meest.
Lisaks mainitud 1000miilile on kavas veel 1000km, 6päeva, 72-,48 ja 24tunni jooksud, millede stardid antakse järgemööda kuni 31.03
Tänavuaastasel 6päeva jooksul pidid osalema ka Pille ja Peeter Vennikas´ed, olid vahepeal suisa startijate nimekirjas, kuid tööülesanded ei luba sedakorda  siiski startida.
Kui üldse siis ilmselt 48tunni jooks on see, mida kunagi üritada …