105) Sada viis

Laulasmaa Ultra 2015

(Tõlge eilsest segase panemisest)

Asjahuvi- ja osalised said kindlasti aru, et jutt käis 2015aasta Laulasmaa Ultra nimelisest 211kilomeetri pikkusest ultrajooksust, …

Anna täiesti aru sellest, et see võib asjatundjale või ka –tundmatule tunduda ebaloogilisena kuid minu plaan oli tõepoolest läbida 211kilomeetrit võimalikult ökonoomselt ja valutult … ehk kuna poodiumile niikuinii asja ei ole, et siis paneks lihtsalt keha ja vaimu proovile aga mitte sadomasohhistlikul moel.

Lihtne ja kerge arvutus näitab, et kui tahad täpipealt pisut alla 32tunniga 211km ära teha pead ühtlases tempos kulgedes iga maratoni läbima 6tunni ja 24minutiga e. 9.05min/km. Kuid selge on ka see, et nutikam on esimese kahe maratoniga kerge puhver viimaste ringide läbimiseks kasvatada. Nii mõtlesin, et esimese maratoni võiks jooks/sörk/kõndida 5.10 ja 5.15 kanti, 2. maratoni võiks lasta juba pisut üle 6tunni kaks järgmist suisa üle 6 ½  tunni ning viimaseks jätaks lausa 7+tundi. Kolme eri kella (GPSud imevad akut nagut kaanid) pealt üritades kokku arvutada ringide ja maratonide aegu võin öelda, et enam vähem nii on ka läinud, kuigi mõneminutilised kaotused alguses sisse ikkagi tekkisid ja seda ilmselgelt selle suve ainsa kauni ja sooja suvepäeva tõttu, (mille ma maha jooksin). Igastahes 147,7km peal mille kohta on täpipealt teada, et läbisin selle ajaga 21.22,14 oleks plaani … (oluline on siin märkida, et kuna see on mul juba neljas LU läbida siis teen vahet kergetel ja rasketel kilomeetritel ja enam vähem suudan aimata kui palju jooksutempo langeb ja kui palju pikemaks hooldus TP-s läheb) järgi pidanud läbima ajaga 21.26(+/- 2min)ga ehk siis peaaegu et ideaalne pakutabamine … kuid kuid miskit rõõmustavat siin ei ole kuna nagu eelmisest postitusest kui keegi aru sai siis tuli see kõik kuidagi raskelt … „kangutades“ , küll oli palav, küll mingil hetkel hakkasin tajuma igat käbi ja kivikest mis ketsi alla jäi (esialgu aitas Salomonide jalga vahetamine, kuid paari ringi pärast oli jällegi tunne, et männikäbi on läbi talla päka sisse pressinud), pühapäeval hakkas veel padukat sadama, külm hakkas, kuivad riided selga vahetades sai neid seetõttu jälle liiga palju, mistõttu mõne aja pärast hakkas palav … põrgupiin aga plaan töötas ja viimased kaks maratoni sai kokku isegi 20+/- minti kiiremini kui julgesin karta … kuid nüüd on see läbi, tegu on tehtud ja elu läheb edasi … ja kui jaanipäeva külm mind ära ei võta siis Pühajärvel jooksen kindlasti, Rõuge maratoni puhul arvan praegu veel, et vaatan pühapäeval aknast välja ja kui ilm sobib ja tuju hea siis jooksen või muidu vaatan niisama pealt ja limpsin päikesevarju all jääkuubikutega kihisevat jooki või sooja tekk ümber sidruniga teed … ega seda Eesti ilma ei tea ju kunagi.

 

PS. Oma vaiksel ja tasasel moel rajal hiilimisega suutsin liikuda nii hiirvaikselt ja märkamatult, et fotoobjektiivi ette jäin alles siis kui kõik oli peaaegu et läbi saanud :0) ... nii et mind võib salakuulamisele saata küll

Fotod: Jaanika Mändla

P.P.S äsja välja ilmunud ringiajad näitavad, et kõik on peaaegu nii nagu sai planeeritud ainult 3maraton läks pisut kauem kui plaanitud, teine see-eest jällegi kiiremini e. siis see tõestab seda mis ammu teada, ultras ei ole mingit garantiid, et plaan töötab, või et sa plaani järgi jooksed, plaani punktid on pigem nagu verstapostid et mõista kus sa parajasti oled ja millised on perspektiivid.

 

104) Sada neli

Korralik pidu Laulasmaal, Keila-Joal ning Türisalus

Pidu hakkas juba laupäeval kell 1000 kui 80+ hullu hakkasid panema, hakkasid panema et panna päev otsa ning öö läbi ja nii edasi kuni pühapäeva õhtuni. Kõik päev otsa ja öö läbi ei pannud, mõistlikumad panid natukene, kes ühe kes kaks, vedelesid natuke rannas ja läksid mõistlike inimeste mõistlike asju tegema … mõistlik. Mõned olid nii mõistlikud et panid, panid, panid ära … ja siis läksid magama. Mõned olid ka mõistlikud, panid, panid ja panid veel natuke kuni ära väsisid, päris kooma õnneks ei pannud vaid läksid magama, et pisut hiljem või suisa hommikul edasi panna. Mõned ei läinudki magama olid lõppeks kut zombid ja panid edasi kuid rahulikumalt. Mõned jäid jällegi pisut hiljaks ja hakkasid hullult paneme, et teistele järele jõuda, et saaks panijatega samale lainele … aga eks see on selline riski business. Aga kõige kõvemini pani üks külaline Lätist, aga naistest panid meie naised sedakorda paremini …

Mina ise mõtlesin, et kui panna siis panna ikka korralikult lõpuni, kuniks kõik on otsas. Mõtlesin, et panen rahulikult et siis ei ole nii valus ei panemise ajal ega pärast panemist. Aga hakkas valus ja oli/on ka pärast valus, kuigi rõõm lõpuni panemisest  ja meeskondliku kokkupanemise eest auhinnaks saadud joogipudel (et kuskil jälle edasi panna), seda pisut leevendab. Vast hakkas valus seepärast, et päikese ja kuuma käes on ikka ja alati olnud kuidagi mõjusam panna, õnneks ei saanud endale sellist normaalset prillidele sarnast panija päevitust näkku … nojah ja eks enamus ajast sai ikka varjulisemates kohtades panna. Ja eks see ilm pani ikka ka täiega, õnneks olen ennegi pikemalt pannud mistõttu teadsin kõik vajaliku inventari kaasa võtta ehk inventari puudumise tõttu panemine valus küll ei olnud, kui et ainult märjaks läinud jalapäka alla lõpuks üks vill tuli … aitab sellest panemisest nüüd küll … täitsa segi ikka pannud ennast …

Kes, mida, kus, ja kuipalju ja kellega pani seda saab vaadata Laulasmaa Ultraga seotud lehtedelt ja postitustest. Pange täiega!

103) Sada kolm

Heietused

Enne veel kui Laulasmaa Ultra peale hakkab heiatan natuke oma maratone:

2109.75,

just nõndapalju kilomeetreid annab kokku 50maratoni.

Kui oma esimesest maratonist pajatasin pisut pikemalt ühes eelmistest postituses, siis samal aasta sügisel joostud maratonist hakkavad mälestused juba tõepoolest kustuma ning kuna 2007aasta treeningpäevik on ka kübermaailma ära kadunud siis ei ole ka sealt miskit võtta, et mida asjast arvasin ja kuidas läks. Mäletan seda, et kui olin oma esimese maratoniga ühele poole saanud siis mõned tunnid hiljem kodu poole sõites avastasin ennast vastuoksa maratoni viimastel kilomeetritel mõeldule (ei enam mitte kunagi) … et kuidas küll saaks järgmise kiiremini ja kergemalt läbi. Sain aru, et andekaks maratonijooksjaks ma sündinud ei ole mistõttu eesmärgiks saab olla esialgu 4tunni piiri püüdmine ja seal juures endale mitte eriti palju haiget tegemine. Mõtlesin välja, et taktika saab olla selline, et maratoni alustan eelmise maratoni keskmiseks tulnud tempos ning lisan tempot alles kas siis 1/2peal või ehk 10km enne lõppu olenevalt kuidas ennast tunnen, selline taktika pidi minu arvates tagama selle, et iga järgmise maratoni ka eelmisest kiirmini joosta suudan … ju  siis kasutasin seda taktikat ka 2007aasta Rahvajooksu maratonil ja ju ta siis ka toimis kuna aeg oli ligi 1/2tundi parem kui kevadel Otepäält – Tartusse joostul 4.16,55. Samas kirkad mälupildid puuduvad.

2008

Kolmas maraton taas Otepäält – Tartusse aeg 4.28,40. Tundub, et eelkirjeldatud taktikat taga ajama ei läinud, arvatavasti pidasin 6.05 min/km tempot liiga tõtakaks, mis tundub mõistlik kuna kirjete järgi jooksin esimese ½-e 2.16,27 ja teise ½-e siis 2.12,13. Kirkad mälupildid puuduvad.

Neljas maraton Tallinnas Rahvajooksu maraton aeg 4.09,05. Siin jällegist tempojaotust vaadates tundub, et olen esialgu väljamõeldud taktikat ka kasutanud.  Esimesed km-id on küll pisut üle 6min/km, kuid siis on läinud 5.50min/km peale ja miskist ajast suisa 5.42  ja 5.45 vahele, lõpu poole on langenud jälle 5.55;5.50 ja ka 6min/km peale, kuid teine pool on sellest hoolimata kiirem tulnud 2.06,30 vs 2.02,35. Mäletan, et jooksin koos tööasjus kunagi kokkupuutunud spordisõbraga koos vähemalt 30km kehutasin teda ikka mõistlikult jooksma et ega see 4tunni piiri alistamine nii kerge olegi, lõpuks sai tal sellest siiber, pani plehku ja sai aja napilt üle 4 tunni, oleks tal varem siiber saanud oleks kindlalt alla 4teinud. See võis olla ka see jooks kus kohtusin esmakordselt ultrajooksjat, kes jutu sees nagu muuseas mainis, et ta teeb lihtsalt pikka ja mõnusat aeroobset trenni … ei kippunud sellist juttu siis eriti tõsiselt veel võtma.

Viies maraton DnB Maraton Vana-aasta jooksu maraton aeg 4.23,01. Talvel võtaks ikka asju rahulikumalt, kuid tundub et ei ole suutnud olen esimeses pooles teinud km aegu kõvasti alla 6min/km-le mis on hiljem kätte maksnud. Esimene ½ pool 2.08,59, mis teeb teise poole ajaks 2.14,52. See oli jooks, mille läbimise eest anti tasuta osavõtt Kopenhaageni 2008.a. maratonil.

2009

Kuues maraton, loomulikult uus maratonijooksuaasta algas tol ajal  varakevadise Otepää – Tartu maratoniga aeg 4.20,28. Negativ split 2.12,40 vs 2.07.48. Kirkad mälupildid puuduvad.

Seitsmes maraton, esimene välismaraton ja hoobilt alla nelja Kopenhaagen aeg 3.52,57. Siis olid välismaratonid veel toredad … võrreldes Eestis tol ajal korraldatavatega, oli regulaarselt joogipunkte ning nägi kaasjooksjaid ja teisi inimesi. Paistab, et stardipaugust alates on olnud mul plaan alla 4tunni ära teha, kilomeetri ajad kõiguvad 5.30 ja 5.40 vahel, sekka ka ilmselt suurest hirmust +5.50 hetki. Esimene ½ siiski 1.59,33 seega teine ½ meeletud 1.53,24 ja seda tänu kahele alla 5.05 ja paarile alla 5.20-ne kilomeetrile. Mäletan et hotelli vastas oli Tai söögimaja, kus maratoni eelsel õhtul sai miskit imehead nuudlirooga ja nuka taga oli õllekas, kus võis suitsetada kuna see on nii väike kõrts … tundub ebaloogiline aga sellised need Kopenhaageni seadused on.

Kaheksas maraton,  siin ei olnud mingit kahtlus, seda läksin kindla plaaniga veelgi kiiremini teha kui Kopenhaagenis aga, valusalt jäi torkima ja tuju võttis nulli 48sekundit kehvem aeg Tallinna Rahvajooksu maratonil 3.53,45. Tundub, et tükk aega ei ole leidnud sobivat tempot esimese poole kilomeetri ajad kõiguvad 5.08 ja 6.00 vahel. Väike negativ split sellest hoolimata esimene ½ 1.57,39  teine ½ 1.56,06. Kirkad mälupildid puuduvad.

Väikse vinjetina olgu nüüd vahele öeldud, et sel aastal jäi Vana-aasta jooks detsembris ära … üllatus-üllatus kuna lumi sadas maha jms … see lõi mul kopsu üle maksa, et mis mõttes saab see Eestis talvel korraldatava maratoni ärajätmise põhjuseks olla … kuid lõppkokkuvõttes sündis sellest miskit head … ja nimelt otsides vastuseid küsimustele kas talvel ja lumel ja jääl maratone korraldatakse sain hulgaliselt vastuseid et „jah“ ning nii leidisngi muuhulgas maratonid polaarjoone tagant mida otsustasin koguma hakata.

2010

Üheksas maraton, aasta esimene maraton nagu tolajal veel kombeks Otepää – Tartu, aeg 4.28,38 … on näha, et olen kurge kirvega püüdma läinud, olen stardist 5.40-45min/km minema pannud, tulemuseks see, et esimene ½ 2.07,40 ja teine  2.20,58. Kirkad mälupildid puuduvad.

Kümnes maraton,  teist korda väljamaal jooksmas kuid jälle Kopenhaagenis, negativ split küll 1.59,04 vs 1.55.19, aga aeg ei miskit rõõmustavat 3.54,23. Kuna kirkad mälupildid puuduvad siis ei teagi mis juhtus.

Märkinud olen seda, et stardipaugust stardijooneni kulus 8min 26sek, 2009 oli selleks kulunud 6.25 … sellistest passimistest sai tegelikult alguse ka minu võõristus suurmaratonide suhtes … kõiksepealt mine varakult stardikoridori, siis vaata et keegi sulle jala peale ei siristaks, siis kui stardipauk antakse siis oota kannatlikult jalalt jalale kunas minema saad hakata … ja Kopenhaagen oli veel „väike“ maraton 2009 vististi oli lõpetajaid 5000nde kanti, 2010 vast 7000 alla …  aga 20 000 ja 40 000 c´mon inimesed tegelikult te ei naudi neid ju, olete lihtsalt kalli raha ära maksnud ja kahju ja piinlik oleks pärast ju viriseda …

Üheteistkümnes maraton, Salomoni maastikumaraton Valgehobusemäel augustis, aeg 5.04,52. Kuna tegemist oli maastikumaratoniga siis ei ole aeg ehk eriti üllatav arvestades seda, et muude tõusude hulgas tuli neli korda ronida ka mööda liivast nõlva üles Valgehobusemäele, ületada liivaluited, läbida metskitseradu jms ning seda kõike veel parajalt palava ilmaga siis … 2.25,30 vs 2.39,22.

Kaheteistkümnes maraton, SEB, aeg 3.57,34. Treeningpäevikust abi otsides meenub, et vahetult enne käisin töö asjus Londonis, kus mind kerge külmetus tabas … olen maininud ka distsipliinirikkumist, mis tavaliselt tähendab rohkem kui ühte õlut … ilmselt siis sooajad õlled Londoni tagasisõidu eelsel päeval, ehk siis reedel … . No kes teab, kehvapoolne ta oli 2.00,45 vs 1.56,49.

Kolmeteistkümnes, Vana-aasta jooksu maraton, aeg 4.27,48. Täpne ülevaade ja kirkad mälestused puuduvad ringiaegade analüüs näitab, et eriti rahuliku alguse toel olen kergelt ja mõõdukalt lõpetanud.

Võib öelda, et 2010aastaga sai läbi ka rahvaveteranvahva maratonijooksja eluetapp kuna vähem kui kahe nädala pärast jooksin oma elu esimese ultra, esimese Viimase Öö Unistuse … ning mind hakkas paeluma võimalus veelgi aeglasemalt ja säästlikumalt oma jooksusamme seda … kindlasti aitas sellele kaasa ka praegusest veelgi hõredam konkurents, mis võimaldas mul tulla jooksul üldarvestuse kolmandaks ja meeste arvestuse esimeseks ning saada tasuks sixpacki õlut ja õllekannu.

Järgneb …