39) Kolmkümmend üheksa

Ja nüüd midagi totaalselt teistsugust.

Muusika: The Ramones "Somebody put something in my Drink";
The Sugarcubes "Birthday" (Icelandic);
The Verve "Bitter Sweet Symphony".

38) Kolmkümmend kaheksa

Laulasmaa Ultra vol.2 "Tehtud"

Tsiteerides klassikuid: „Tehtud“. Seda et planeerimisest ikka pisut kasu ka on võin nüüd kindlalt tunnistada, lihtsalt plaane tuleb tegevuse käigus vastavalt olukorrale muuta. Seda kõike kinnitas tänavuaastane(2012) Laulasmaa Ultra. Tagantjärgi jooksugraafikut plaanituga võrreldes olid esimesed kaks ringi peaaegu, et „ideaalsed pakutabamised“. Plaani järgi pidin esimese ringi jooksma 2tunni ja 40minutiga, ok tuli 2.34, kuid ei olnud hullu, kenasti rütmikalt koos ultrajooksu klubi meestega rahulikult kilomeetreid mõõtes püsis pulss enamasti 135-136 kandis, kuid peksis kiirematel lõikudel ka juba 140 sisse, mistõttu sain aru, et koos on küll kena joosta kuid uinutab valvsust mistõttu esimeselt ringilt tulles ning kahtlustades võimalikku villi väiksel varbal asusin seda tohterdama ning niiviisi ma vaikselt vaprast kolmikust maha jäingi, kuigi teise ringi oleks ka ilma suuremate kadudeta nende tempos püsinud, kuid mul oli plaan, mis vajas täitmist. Maraton koos 5.14, plaan oli 5.30, pisut ees kuid hea oligi. Vaikselt rahulikult nikitsedes - nakitsedes kolmandat ringi joostes oli tunne hea nagu matkaks reipalt metsa-all. 3ringi e. 63,3km koos 8.11, plaan 8.35, pisut ees kuid kasuks seegi. Neljandal ringil tuli mingil hetkel minu tempoga kaasa Marek Ojasalu, kelle kohta kahtlustasin, et nägin teda stardi-finishi alal suitsu kiskumas, ei tahtnud seda tookord tõeks pidada, kuid hiljem selgus, et tegemist ongi suitsumehega, kes aga kõva mahtu pikkade suusa- ja muidumatkadega kasvatab. (5ndal ringil pani Marek suitsu ette suisa 6,7km asuvas TP-s). Aga see selleks. 2maratoni e.84,4 koos minu arvestuste järgi 11.39, plaan oli 11.33, graafikust maas kuid mitte eriti hullult. Plaani järgi pidin vaikse rahuliku matkaringi tegema alles kuuendal ringil, et siis viimaseks maratoniks jõudu koguda, kuid endamisi arutledes ja olukorda hinnates otsustasin, et 5. ring tuleb matkaring – nagu selgus  sobis see nüüd juba uude plaani kui „rusikas silmaauku“. Koos Pille Vennikas´e ja Marek´iga jalutades ja TP-des pikemaid pause tehes jõudsin 105,5km peale pisut vähem kui 16tunniga, plaan oli 15tundi aga mis sest vanast plaanist enam. Kuuendaks ringiks seadsin endale eesmärgiks, et kui jõuan sealt tagasi sellise ajaga, et kui viimaseks maratoniks jääb aega üle 6 ½ tunni ja tuju on hea  siis on kõik võimalik s.h ka 168,8km. Kuues ring läks kut leps´e reega, tagasi Meremõisas olin ajaga pisut alla 19tunni, natuke kohmitsemist ja riiete vahetamist ning rajale, jooks/sörk kulges rahulikult ja vaikselt ainult päkad tundusid pisut ümmargused ja valulikud, kuid see käib asja juurde, pisut pelgasin vihma millise pilved juba endast märku andsid, kuid õnneks eriti karm vihm ootas ees alles viimasel ringil. 7mes ring täitus ajaga nõksa üle 22tunni,ringi aeg 3tundi 10 minutit, no mis sa hing veel oodata oskad, viimase ringi võib jaluta ja ikka mahud ajalimiiti, kuid päris kindel ma selles ei olnud, sest ees ootav vihmasadu oli juba üsna kindel. Viimasel ringil üle Keila-Joa parkmetsa juurikate libisedes ja rannametsa märjas liivas edasi rühkides ning sõrmi appi võttes arvutades kas ikka jõuan lõi pildi klaariks ja naeratuse näole siis kui 15km enne lõppu oli veel suisa 3tundi aega, 26nda tunnini. Aga ega sellega piinad veel läbi olnud, külma vihma sada, kilekas mis seljas oli, on rohkem mõeldud tuule vastu, Meremõisa TP-sse jõudes enne viimast 4,7km, otsisin tükk aega päris kilekat, kuid hoolimata kahest kastist särkidest ja muust riidekraamist, seda ma kaasa võtnud ei olnud. Asendasin kileka niisama jakiga ning viimane jõupingutus võis alata, Heliküla TP-s sain Kailt, (kes köögitoimkonnast ka metsa-alla lubati)  kiituse kui viimane rajale jäänud võitleja, Meremõisas kivide vahelt läbi astudes sain kirja aja 25.39 (diplomil 25.36, oma kell näitas 25,37, kuid mis sest ikka olin konkurentsitult viimane 8 ringi täitja), vana plaani järgi, kui nüüd seda meelde tuletada oli ajaks planeeritud 25.55.

Kui nüüd lõpetuseks Kikuks kätte minna peab tänama kõiki korraldajaid (s.h ka iseennast kui poodlejat ), vabatahtlike, eriti laiaprofiiliga kokk-kokaabi ja TP asjaajajat Kaid, pudru, supi ja ergutuste eest, kaasvõistlejaid käeplaksude ja ergutussõnede eest ja ilmataati, kes enamus ajast pilveaust päikest andis.  

37) Kolmkümmend seitse

Laulasmaa ultra.

Ega enam pole miskit teha ainult mõned päevad veel ja ongi Laulasmaa Ultra käes. Stardinimekirja, kus on kokku 44 nime, vaadates tuleb tunnistada, et ega vist 147,7km läbimisega oma möödunudaastast 3. kohta kaitsta ei õnnestu. Ja kui mehed naised kes stardis asja ka täie tõsidusega võtavad ei pruugi  poodiumile pääseminegi  lihtsalt 168,8 km läbimisega etteantud 26tunni jooksul kindlustatud olla. Suurem osa ultrajooksuklubi meestest ja naistest on tahtmise korral võimelised 168,8km piisavalt kiiresti läbima, isegi mina. Neidki, kes maratoni alla 3tunni või sinna kanti jooksevad on stardinimekirjas mitmeid ning rahulikult ja targasti joostes on nemadki võimelised alla 26tunni 4 maratoni kätte saama. Möödunud aasta 4. mees Peeter Põllupüü, kes samuti 147,7 kokku sai on oma ultrajooksude karikat täitnud tänavu aasta Austraalias 03-04.03 toimunud 1st Lark Hill 100K Dusk to Dawn Ultra, jooksul, kus läbis 100km 12tunni 20minuti ja 53sekundiga, olles küll 3 osavõtja hulgas (enamus osales 50km distantsil), kuid siiski 2. kohal. Nii et potentsiaali on temalgi.

Aga ega ikka ilma plaanita rajale minna ju saa, kasvõi seepärast et pärast oleks jälle hea vaadata mis untsu läks. Kui kõik läheb nagu plaanitud saab, siis peaks 168,8 km alistud saama. Tunnen, et see on jala sees olemas – juhul muidugi kui ilmataat käkki ei keera. (Yr.no pikaajaline prognoos lubas mõned päevad tagasi 16-17.06 öötundideks vihma, praeguseks on nad nõksa ümber mõelnud ning loodame et nad veelkord ümber ei mõtle vaid ilm jääb kuivaks ja mahedaks.)

Kuid mis selle üle siin ikka pikalt arutleda, ultrajooksu puhul on targem teha oma jooksu mitte vaadata mis teised teevad, teised võivad kiiremini joosta ja rohkem puhata, või vastupidi rohkem joosta ja kiiremini puhata, ega kõigi kohta ole ka teada kas nelja maratoni üldse püüdma lähevad, võib-olla on mõistlikud inimesed ja lippavad lustist õhtupoolikuni, et siis koju teleka ette jalka EM-i vaatama minna ning hommikul kerge treeningring veel lisaks teha ning öö läbi rajal olnutele kaasa tunda. Hea plaan, mis?