62) Kuuskümmend kaks

Kuidas jookstakse 24tunniga  303,506km-i.
(Ammuse Coolrunning.com uudise refereering.)

04.-05.10.1997aastal läbis Yiannis Kouros Austraalias, Adelaidis The Sri Chinmoy Maratoni tiimi poolt organiseeritud jooksul 24tunniga 303,506km-i. Kouros oli selajal 41aastane ning oli juba ammu ihaldanud 300km piiri ületada, kuid nii vigastused kui ka kehvad ilmastikuolud olid varasemalt tema plaani nurjanud.
Jooksu ajal oli Yiannis Kourose käsutuses täisteenindus nii et isegi söök pisteti talle teenindusalas jooksu pealt suhu. Viimase kahe tunniga pidi Yiannis läbima 18km ning ta nõudis iga kord teenindusalast möödudes häälekalt rohkem "kütust"

Maraton täitus rekordjooksu ajal 2.59.59-ga, kokku läbis Kouros 24tunniga 7 maratoni. 100km piir alistus ajaga 7.15; esimese 12tunniga sai Yiannis kokku ligi 162km-i, 100miili aeg 11.57.59;200km koos, kui stopper näitas 15.10.27; 300km-i aeg 23.43.38.
Jooksu lõppedes teatas Yiannis Kouros, et ei jookse enam kunagi 24tunni jookse (jookseb küll ja läbib neid praegugi veel korraliku 240-230km kanti) ning et tema rekord püsib sajandeid.

Yiannis Kouros splitid rekordjooksul:

01 hours: 14 km - 35 laps
02 hours: 28 km - 70 laps
Marathon: 2:59:59
03 hours: 42.2 km - 106 laps
50 Km: 3:24:15
04 hours: 56 km - 140 laps
05 hours: 70 km - 175 laps
50 Miles: 5:47:52
06 hours: 83.5 km - 208 laps
07 hours: 96.8 km - 242 laps
100 Km: 7:15:00
08 hours: 110.4 km - 276 laps
09 hours: 123.2 km - 308 laps
10 hours: 136.1 km - 340 laps
11 hours: 149 km - 373 laps
150 Km: 11:05:02
100 Miles: 11:57:59
12 hours: 161.8 km - 404 laps
13 hours: 173.8 km - 434 laps
14 hours: 185.8 km - 464 laps
15 hours: 198 km - 495 laps
200 Km: 15:10:27
16 hours: 209.9 km - 524 laps
17 hours: 221.8 km - 554 laps
18 hours: 233.4 km - 583 laps
150 Miles: 18:44:45
19 hours: 244.4 km - 610 laps
250 Km: 19:28:35
20 hours: 256 km - 640 laps
21 hours: 267.8 km - 669 laps
22 hours: 279.2 km - 698 laps
23 hours: 291.4 km - 728 laps
300 Km: 23:43:38
24 hours: 303.506 Km

Kouros Yiannise, keda nimetatakse ka „Jooksvaks Jumalaks 100km isiklik rekord on 6.43, maratoni olla ta jooksnud 2.25 kanti.

Ehk siis kui keegi kuskilt maailma äärelt jookseb 24tunniga üle 300km, saab temast Jooksva Jumala parem käsi või juhul, kui rekord puruneb kestavad jooksmise sajandid päris sajanditega võrreldes üsna üürikest aega ning jooksmise Olümposel toimub võimuvahetus.  

I want to believe
Fox William Mulder.

61) Kuuskümmend üks

BalticCup100km, Vilnius - ehk kuidas lätlased sedakorda leedukatele ära tegid.

Nagu juba tavaks saanud (e. siis teist aastat järjest) olin ma jällegi ainuke eestlane Leedus, Vilniuses toimunud 100km ultrajooksu võistlustel. Pean tunnistama, et vaatamata ärevusele hinges, et ei tea mis saab, läks suhteliselt hästi. Kartus puges hinge siis kui vaatamata varajasele registreerimisel ja varajasele soodsate reisipiletite otsimisele oli see-aasta kõikse soodsam reisiplaan ikkagi bussiga minna ja tulla e. reedel kell 13.15 bussile ja  hilisõhtul kell 22.05 Vilniuses e. ees ootas pikk ja piinarikas päev bussis. Broneerisin seetõttu  endale pileti mitte akna alla et kaunist loodust nautida vaid vahekäigu kõrvale, plaaniga, et nii saan vabalt niheleda ja jalgu vahekäigus sirutada. Mõeldud-tehtud.

Reedene reis ise hakka s aga pea  20minti hiljem kui planeeritud, sest et  bussi peale kobis ka suur hulk noori melomaane, kes Positivus-ele sõitsid nii et kui kogu see entusiastlik kamp koos oma kimpsude-kompsude, säärikute, telkide ja õlledega peale sai möllitud oli kell jupp maad pealt  ½ kolme. Pinget pakkus ka Ülemiste ristil tehtavad ehitustööd, nii et kui buss lõpuks nina Pärnu poole sai vajutas juht pedaali põhja ja pani täiega. Kuid suurt kasu sellest ei tõusnud sestap et kui buss Salacgrivasse jõudis oli vaja kogu see reibas seltskond ka koos oma kimpsude-kompsude, säärikute ja … maha saada. Positiivne selle juures oli aga see, et kuidagi oli juhtunud nii, et minu kõrval olev akna alune iste jäi juba reisi alguses tühjaks, kartsin, et ehk tuleb keegi Pärnus bussile aga ei tulnud no igatahes pärast Salacgrivat jäi bussi ainult 11-12 inimest nii et ruumi mida mul oli niigi küllalt ja mille ma ka aktiivselt ära kasutasin jäi nüüd ülegi. Kuid pinge langust sellest hoolimata ei tekkinud, kuna hoolimata kiirest sõidust lähenes Riia linn, kus ümberistumine pidi toimuma palju vaevalisemalt kui kell lähenes 1800 e. kellaajale kui Riiast järgmine buss Vilniusesse pidi väljuma. Pinge langes alles siis kui poole kõrvaga kuulsin et ma pole ainuke kel see mure ja et Riiast väljuvat bussi hoitakse niikaua kinni kui kõik kel tarvis ja vaja sinna peale ka saavad. Igatahes pisut peale kella 2200 olin Vilniuses, kott selga ja seadsin reipalt sammud juba tuttavaks saanud hotelli poole. Selle aastakse jooksul mil viimati seda teed kõndisin oli niipalju juhtunud, et suur õllepoode mis teepeale jäi oli oma uksed jäädavalt sulgenud. LEU Guesthousi  numbrituppa jõudes tegin endale kaasa võetud toiduainetest korraliku pastaparty ja Värska mineraalveekuuri. Ilmselt isegi magasin kuna vahepeal on tühi auk. Hommikul 5.45 üles, veeprotseduurid, pilk aknast välja taevasse, jooksuriided selga ja Vingio pargi poole teele, õnneks ei olnud vaja kaugele minna. Pargi väravas nägin pargituna Läti numbrimärkidega autosid ja suurt bussi  – selge Marta on jälle oma tööd korralikult teinud. Eelnevalt sai ka stardiprotokolle uuritud ning nagu hiljuti tavaks on saanud oli seegi kord Baltikumis korraldatavatel ultrajooksudel rohkem võistlejaid Lätist kui koduvabariigist. (Laulasmaa Ultral läks meil siiski õnneks).

Number käes, varustus lauajupile laotatud, korraldajate poolt pandi lauale kolm banaani ja kaks õuna. Lisaks pakkusid leedukad veel vett ja spordijooki, kui ei soola ega soolakurki ega muud soolast laudadel näha ei olnud, tuli kodunt kaasa võtud Värskaga hakkama saada, enam-vähem saigi, abi kasvõi psühholoogilist sai ka teadmisest et magneesiumiampullike on ka kaasas.

Stardist sain sedakorda minema väärikalt, päris viimaseks ei jäänudki. Plaan oli tiksuda 6min/km, enam-vähem nii ka läks +/- minut sinna tänna tiksusin kuni 6 tunnini. Siis tuli särki vahetada, sest et selline oli plaan ja ka seetõttu, et vahepeal tuli muidu ideaalsele jooksuilmale lisaks üks korralik paduvihma hoog. Jooksu ajal kiitsin Martat tubli töö eest, kes samuti 6min/km alustas, öeldes et „You did it again“. Pärast seda jätkasin 6min/km edasiliikumist, kuid hooldusvälp muutus lühemaks ja hoolduse aeg pikemaks nii et lõpuks kui 100km täis sai kogunes aega 10:13:01 (6.08min/km,), mis tähistab uut isiklikku (isikliku parandus 6,3%) ning etteseatud plaani kuhjaga täitmist. Ja hea oligi, et ära sai lõpetatud, sest et nõksa aega peale minu lõpetamist tuli üks korralik maruhoog koos padukaga nii, et stardi/finishikaar tuule alla võttis ja mööda maad lohisedes enda eest laudu ja varustust pühkis ning vihma eest telkide all varju otsinud osavõtjad ja kaasaelajad pidid telkide maas hoidmiseks vaiade küljes rippuma ning paremaid aegu ootama – igatahes kui maru läbi sai tuli jälle päike välja ja elu läks õnnelikult edasi. Tagasiteel hotelli nägin pargis ka tuule murtud puid ja oksi nii et torm oli päris korralik, mida võib näha ka lätlaste poolt tehtud piltidel.

Sanita Maleja: https://plus.google.com/u/0/photos/110971849224766442215/albums/5903151974354222833#photos/110971849224766442215/albums/5903151974354222833

Janis Actins:

https://plus.google.com/photos/118179718782551273305/albums/5903055622881864065/5903058498768791458?pid=5903058498768791458&oid=118179718782551273305#photos/118179718782551273305/albums/5903055622881864065/5903058498768791458?pid=5903058498768791458&oid=118179718782551273305

Mis siis muidu rajal toimus – nii palju kui tulemustest tean võitis jooksu uue Leedu rekordiga Gediminas Grinius ajaga 7:07:18, 
teine koht kuulus ajaga 7:15:04 Igor Tiazhkorobile ning
kolmandale kohale platseerus Ruslanas Seitkalijevas aeg 7:16:34
Naiste võit läks Sada Bukšnienė´le ajaga 9:19:12;
teiseks tuli möödunud aastast tulemust 2tundi parandanud eestlastelegi tuntud Marta Zumberga aeg 9:49:30,
kolmandaks Jekaterina Dmitrijeva, aeg 12:27:32.
Tulemused:http://baltic100km.lt/lt/maratonas/dalyviams/rezultatai/

Lisaks sellele toimus ka teatejooksu 10x10km ja 5X20km

Peale jooksu premeerisin ennast pizza ja kahe õllega ning läbi mu kohalikuks rahaks vahetatud 10 euri oligi, ei ole see Leedu, vähemalt Vilniuse kesklinn nii odav midagi, kui kiidetakse.

P.S Loodan, et Stockholm Ultral tänavu aastane Eesti 100km edetabel väärikamaks muutub. Et siis kas vana ultrarebane Peeter Kirppu ehk ultraga tutvust tegev Thedor Vann või parem oleks kui mõlemad esimese numbri ühe kohaliseks muudavad! Muidu on piinlik natuke.

60) Kuuskümmend

Ettevalmistus BalticCup 100km (Sekka pisut Pühajärve jooksust).

Pärast Steenbergeni 24tunni jooksust taastumist algas ettevalmistus Vilniuses 20.juulil toimuvaks 100km BalticCup jooksuks. Ettevalmistus algas aeroobse treeninguna planeeritud eelpool mainitud Hiiumaa Maratoniga (millest eriti aeroobne välja ei kujund) ning samuti sai treeningpaali sisse kirjutatud hulgaliselt hommikujookse ja tööpäeva lõppu planeeritavaid pikemaid jooksuotsi. Kuid nagu tavaliselt, koostatakse plaane ju seepärast et pärast oleks hea vaadata mis untsu on läinud. Praeguseks on selge, et untsu on läinud paljud hommikujooksud – kuid seda enam olen ennast seetõttu karistanud pikemate õhtupoolikujooksudega.

Romssa maraton see-eest läks aga täkkesse, algus kenasti rahulikult teine ½ kiirusvastupidavus.

Juuli algusesse oli planeeritud 10 päevane „spordilaager“ hommikujooksudega ja pikkade õhtupoolikutega aga nagu enne juba juttu oli hommikujooksudest suurt asja ei ole saanud. Vabanduseks saab välja tuua asjaolu, et alustasin suvilas remondiga nii et kui ikka hilisõhtuni tooli peal istudes mõõdulint või tapeedinuga käes jalga kõlgutad ja unistad kuidas kõik võiks remondi lõppedes (noo nii 80aasta pärast, kui sellises tempos jätkata) välja võiks näha ega siis 0555 üles ei saa ja jooksma ei lähe.

Ergutustreeninguks sai sisse planeeritud Pühajärve jooks, mis seekord toimus üsnagi talutavas jooksuilmas ja lõppes järjekordse isikliku rekordiga - sedakorda parandust 1.22 aeg 46.38,5 (keskmine kiirus 4.21min/km). Kuna ilm oli OK ja rada tuttav e. pärast igat tõusu on ju laskumine oli  võtsin seekordseks taktikaks rünnata igat mäge ja loota, et laskumistel taastub ja läheb kergemaks kuni uue tõusuni  - ja nii juhtuski. Tõusudel panin käed kiirmini käima ja kõigist, kes enne minust mööda panid ise mööda, laskumised lõdva sammuga alla oodates ja lootes pulsi langemist ja vaadates kuis kaasjooksjad minust jälle mööda panevad. Tegin jooksu sees ka mitteametliku isikliku 10km rekordi senine 43.09 langes kui kell näitas 10km posti juures 43.08,29. Oleks nii 10km kui ka 10,7km aja ilmselt parema saanud, kuid pärast viimast ränka tõusu oli selge, et uus isiklik tuleb ning et jätta parandamise varu ka tulevasteks aastateks enam niiväga pingutada ei viitsinud või siis ei jaksanud ka eriti. Kuid ühte pean küll ütlema – tänavu aastastele uutele isiklikele rekorditele on baasi loonud korralik põhjaladumine pikkade ja igavate aeroobsete jooksudega, nii et kõik mis raamatutes kirjas vastab tõele, ise järele proovitud – soovitan.

 

10. juulil algab saavutatud või saavutamata vormi hoidmine, e. suht lebo – ikkagi on sisse planeeritud hommikujooksud ja õhtused rattaringid koos supelungiga Meremõisas. (Hommikujooksud on sisseplaneeritud seetõttu, et 100km jooksu start antakse kell 0700 varahommikul). Plaan jooksuks ei ole ulmeline oleks hea kui saaks aja alla 10:29:59, poleks see ju teab mis eriline saavutus, kuid Spartathlonile kvalifitseerumiseks piisav (mitte, et Spartathlon lähiajal plaanis oleks, kuid hea teada, et juhul kui selline hull mõte peaks pähe tulema olen kvalifitseerumiseks võimeline).