Pühajärve jooks
Tjah, ole sa niisama rahvaveteranvahvarahvasportlane kui sa
oled aga ilma spetsiaaltreeninguteta ikka kiiresti ei jookse. Seda sain ma
teada tänavuaastasel Pühajärve jooksul mis tõi sedakorda läbi aegade kõige
kehvema tulemuse. Ja ei saa selles mitte palavat ilma süüdistada, 2010 ja 2011
oli veelgi palavam, kui mu mälu mind ei peta. Kuna selle aasta plaanides oli ja
on tõsisemalt ultrajooksule pühenduda ja Laulasmaa Ultral 168,8 km täis saada
(mis ka tehtud sai) ning 100km alla 12tunni ning Poolas toimuval EM-il
24tunniga üle 160km saada (Peeter Vennikas andis pärast Laulasmaad kohustuse joosta
168,8 km) siis enamus treeninguid on olnud pikad ja rahulikud aeroobsele
vastupidavusele suunatud jooksud, sekka muidugi ka mõned särtsakamad ja
lühemad, kuid kiired lõigutrennid on enamasti tegemata … ja tulemus on käes,
tulemus on käes, jooksin mis ma jooksin enda arust piisavalt kiiresti … aga
tegelikult aga tegelikult: 54.01 e. siis kilomeeti kiiruseks 5.02. (isiklik rajarekord
48.00 täpselt). Et kui midagi positiivset asjas otsida siis mõrvartõusu võtmine
oli palju lõbusam kui muidu ei nutnud ega tekkind kordagi mõtet et järsku
kõnniks paar sammu. Mida peaksin sellest siis õppima – tee trenni ja jookse
rahulikult kui tahad aga ära ka kiirusvastupidavust unusta, tuleb kasuks ka
ultrajooksul.
No comments:
Post a Comment