43) Nelikümmend kolm

Viimasest postitusest oleks peagi kuu mööda saanud kuid seda ei saanud mitte lubada, sest kuigi miskit erakordset ei ole vahepeal juhtunud on ees ootamas aasta olulisim start, millele kogu senine tegevus pühendatud on, isegi distsipliinirikkumine Kihnus õpetas üht – teist kasulikku mida kõrvataha panna.

Võistlustest mis kahe postituse vahele jäid tuleb ära märkida Salomoni Maastikumaraton Kolgaküla kaunitel metsaradadel ning kaks rattamaratoni – Otepää ja Kalevipoja, milledest viimane õpetas seda, et kahe päevaga kahe päevasest distsipliinirikkumisest ikka ei taastu hoolimata sellest, et käepärast on vedelikud ja vitamiinid ning meri, õhuvannid ja kehakultuur. Alkohol kui teada tuntud diureetikum oli organismi seestpoolt ikkagi niipalju kuivatanud, et ½ distantsipeal sain, hoolimata jahedast ja niiskest ning vahepeal ka vihmasest ilmast, korraliku sääremarja krambi, nii et ½ maad sõitsin piltlikult öeldes ühe jalaga (magneesiumilaksu ei old kaasas).

Positiivse poole peale tuleb kanda kõik see mis jäi distsipliinirikkumise eelsesse aega, Otepää rattamaratoni väntasin naeratus näol läbi hoolimata nädal varem joostud 100km Vilniuses. Salomoni Maastikumaratonil 04.08 sai tehtud üle 8minutiline negativ split, minu kohta hea aja – 4.29,40 puhul (esimene ring 2.18,53 vs. Teine ring 2.10,47).

Nii et võib öelda, et ettevalmistus 24tunni jooksu MM/EM-iks on kulgenud õiges suunas, millele on kaasa aidanud ka puhkuseaegne spordi- ja töölaager - varajane ärkamine, rattasõit mereäärde ja tagasi koos suplusega ning õhtune jooksutrenn. Kõige selle peale ilmselt miskit imet 08.-09.09.2012 Katowices ei sünni kuid isiklikuks distantsirekordiks olen valmis küll ma loodan, tegelikult tahaks püüda vähemalt 175km, kuid eks näis mis välja tuleb.