105) Sada viis

Laulasmaa Ultra 2015

(Tõlge eilsest segase panemisest)

Asjahuvi- ja osalised said kindlasti aru, et jutt käis 2015aasta Laulasmaa Ultra nimelisest 211kilomeetri pikkusest ultrajooksust, …

Anna täiesti aru sellest, et see võib asjatundjale või ka –tundmatule tunduda ebaloogilisena kuid minu plaan oli tõepoolest läbida 211kilomeetrit võimalikult ökonoomselt ja valutult … ehk kuna poodiumile niikuinii asja ei ole, et siis paneks lihtsalt keha ja vaimu proovile aga mitte sadomasohhistlikul moel.

Lihtne ja kerge arvutus näitab, et kui tahad täpipealt pisut alla 32tunniga 211km ära teha pead ühtlases tempos kulgedes iga maratoni läbima 6tunni ja 24minutiga e. 9.05min/km. Kuid selge on ka see, et nutikam on esimese kahe maratoniga kerge puhver viimaste ringide läbimiseks kasvatada. Nii mõtlesin, et esimese maratoni võiks jooks/sörk/kõndida 5.10 ja 5.15 kanti, 2. maratoni võiks lasta juba pisut üle 6tunni kaks järgmist suisa üle 6 ½  tunni ning viimaseks jätaks lausa 7+tundi. Kolme eri kella (GPSud imevad akut nagut kaanid) pealt üritades kokku arvutada ringide ja maratonide aegu võin öelda, et enam vähem nii on ka läinud, kuigi mõneminutilised kaotused alguses sisse ikkagi tekkisid ja seda ilmselgelt selle suve ainsa kauni ja sooja suvepäeva tõttu, (mille ma maha jooksin). Igastahes 147,7km peal mille kohta on täpipealt teada, et läbisin selle ajaga 21.22,14 oleks plaani … (oluline on siin märkida, et kuna see on mul juba neljas LU läbida siis teen vahet kergetel ja rasketel kilomeetritel ja enam vähem suudan aimata kui palju jooksutempo langeb ja kui palju pikemaks hooldus TP-s läheb) järgi pidanud läbima ajaga 21.26(+/- 2min)ga ehk siis peaaegu et ideaalne pakutabamine … kuid kuid miskit rõõmustavat siin ei ole kuna nagu eelmisest postitusest kui keegi aru sai siis tuli see kõik kuidagi raskelt … „kangutades“ , küll oli palav, küll mingil hetkel hakkasin tajuma igat käbi ja kivikest mis ketsi alla jäi (esialgu aitas Salomonide jalga vahetamine, kuid paari ringi pärast oli jällegi tunne, et männikäbi on läbi talla päka sisse pressinud), pühapäeval hakkas veel padukat sadama, külm hakkas, kuivad riided selga vahetades sai neid seetõttu jälle liiga palju, mistõttu mõne aja pärast hakkas palav … põrgupiin aga plaan töötas ja viimased kaks maratoni sai kokku isegi 20+/- minti kiiremini kui julgesin karta … kuid nüüd on see läbi, tegu on tehtud ja elu läheb edasi … ja kui jaanipäeva külm mind ära ei võta siis Pühajärvel jooksen kindlasti, Rõuge maratoni puhul arvan praegu veel, et vaatan pühapäeval aknast välja ja kui ilm sobib ja tuju hea siis jooksen või muidu vaatan niisama pealt ja limpsin päikesevarju all jääkuubikutega kihisevat jooki või sooja tekk ümber sidruniga teed … ega seda Eesti ilma ei tea ju kunagi.

 

PS. Oma vaiksel ja tasasel moel rajal hiilimisega suutsin liikuda nii hiirvaikselt ja märkamatult, et fotoobjektiivi ette jäin alles siis kui kõik oli peaaegu et läbi saanud :0) ... nii et mind võib salakuulamisele saata küll

Fotod: Jaanika Mändla

P.P.S äsja välja ilmunud ringiajad näitavad, et kõik on peaaegu nii nagu sai planeeritud ainult 3maraton läks pisut kauem kui plaanitud, teine see-eest jällegi kiiremini e. siis see tõestab seda mis ammu teada, ultras ei ole mingit garantiid, et plaan töötab, või et sa plaani järgi jooksed, plaani punktid on pigem nagu verstapostid et mõista kus sa parajasti oled ja millised on perspektiivid.